Ugandi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib maakonnast, laeva kohta vaata artiklit [[Ugandi (laev)]].}}
'''Ugandi''' (tänapäeva [[võru keel]]es ''Oandi'' või ''Uandi'' oli [[Muinas-Eesti]] üks suuremaid ja rikkamaid [[maakond]]i.
 
Henriku Liivimaa kroonikas kannab piirkond nime '''Ugaunia, Ungania''', selle elanikud on '''Ugaunenses.
11. rida:
'''Ugandi rahva kujunemine'''
 
UgandiÜhtne onoma lõuna-eesti keele poolest, oli Ugandi rahva antropoloogiliste ja odontoloogiliste näitajate poolest Eesti kirevam. Siin esineb kõrvuti nii läänebalti kui idabalti rassitüüpi inimesi, esindatud on nii keskeuroopa, reliktseid ja gratsiilset põhjatüüpi hambaid.
 
Folklorist ja muusikateadlane Herbert Tampere arvates leidis siin II aastatuhande alguses aset ugalasteks kutsutud hõimu sissetung kohaliku rahva alale. Ka XX sajandi alguses nimetati idapoolsetes piirkondades ugalasi tobudena, kurjadena, pudikeelsetena aga ka röövlitena: Põllu otsas ootavad mind ugalased, kes seal vist verd joovad.
21. rida:
...Olli orjan Uga rajal...
 
Lauluke pärineb Tartumaa idaosast, ugalased aga vallutasid algul lääneosa, siis aga ka idapoolsed alad. H. Tampere arvates olid kohalikud Pihkva ümbruse kriivitšite hõimu läänetiib, kes hiljem ugalastega segunes ja assimileerus.
 
Läti Henriku kroonika teateil võtsid ugalased agarasti osa röövretkedest teistele Eesti aladele.
51. rida:
Peale Tartu ja Otepää on Liivimaa kroonikas mainitud Valgatabalve (Walgatabalwe versus Plescekowe), ilmselt Ugandi kagupoolne ala.
 
Pärast vallutust moodustati lõuna pool Suurt Emajõge lisaks Tartule ja Otepääle veel kuus kirikukihelkonda (Nõo-Nuggen, Puhja-Puien, Rannu-Randen, Võnnu-Wendau, Sangaste-Toyvele). Vastavalt tollasele praktikale võisoli muinaskihelkondi ollakass sama palju või vähem. Maastikul kuuluvad Nõo, Puhja ja Rannu kokku, Võnnu ja Sangaste jäävad koos Otepää ja Tartu ümbrusega eraldi.
 
= Viited =