Redaktsioon: 16. märts 2012, kell 12:43 redigeeri 62.65.192.86 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. märts 2012, kell 12:47 redigeeri eemalda 62.65.192.86 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: Ugandi on rahva antropoloogiliste ja odontoloogiliste näitajate poolest Eesti kirevam. Siin esineb kõrvuti nii läänebalti kui idabalti rassitüüpi inimesi, esindatud on nii keskeuroopa, reliktseid ja gratsiilset põhjatüüpi hambaid. H.Folklorist ja muusikateadlane Herbert Tampere arvates leidis siin II aastatuhande alguses aset "ugalasteks" kutsutud hõimu sissetung kohaliku rahva alale. Ka XX sajandi alguses nimetati idapoolsetes piirkondades ugalasi tobudena, kurjadena, pudikeelsetena aga ka röövlitena: Põllu otsas ootavad mind ugalased, kes seal vist verd joovad. Tuntud on ka lõikuselaul, mis lubab tublimatele õlut, kuid hoiatab verevalajate ugalaste eest: 21. rida: ...Olli orjan Uga rajal... Lauluke pärineb Tartumaa idaosast, ugalased aga vallutasid algul lääneosa, siis aga ka idapoolsed alad. H. Tampere arvates olid kohalikud kriivitšid, kes hiljem ugalastega segunesid ja assimileerusid. Läti Henriku kroonika teateil võtsid ugalased agarasti osa röövretkedest teistele Eesti aladele.

Ugandi: erinevus redaktsioonide vahel