Erinevus lehekülje "Liivi sõda" redaktsioonide vahel

P
P (parandasin skripti abil kriipsud)
Samal ajal kasvas [[maarahvas|maarahva]] seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal [[Koluvere loss]]i piiramisega.
 
[[1561]]. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] võimu alla. [[Kuramaa]]le taganenud viimasviimase Liivimaa ordumeistri [[Gotthard Kettler]]i võimu alla jäi Kuramaa, kus ta moodustas ilmaliku valitsejana [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]].
 
Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, [[1563]]–[[1570]] sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola ([[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]]). 1570 puhkes [[Kahekümneviieaastane sõda|sõda]] Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada.
[[Pilt:Johan_III.jpg|thumb|Rootsi kuningas [[Johan III]]]]
 
Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kellelt ta vallutas 1563. aastal [[Polotsk]]i, kuid järgmisel aastal kaotas lahingu [[Orša]] all, edasine kohlikukohaliku tähtsusega sõjategevus toimus aga tänapäeva [[Valgevene]] aladel ning lõppes peale [[1569]]. ühinesid [[Rzeczpospolita]]ks.
 
Liivimaal üritas Venemaa rajada endast [[vasall|vasallisõltuvuses]] [[Liivimaa kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupoja tütre Marija talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570–[[1571|71]] Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud [[küüditamine|küüditati]] Venemaale.
97

muudatust