Võldas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot muutis: fiu-vro:Lodi (kala) |
Resümee puudub |
||
22. rida:
[[Pilt:Cottus gobio.jpg|thumb|Võldas [[Bodeni järv]]e põhjal]]
'''Võldas''' ehk '''harilik võldas''' ehk '''euroopa võldas''' (''Cottus gobio'') on [[võldaslased|võldaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[võldas (perekond)|võldaste]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv kala.
Võldas elab igal pool [[Euroopa]]s Põhja-[[Hispaania]]st kuni [[Uural]]ini. Teda leidub mitmes Mandri-Eesti veekogus.▼
Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks.▼
Eestis kuulub võldas looduskaitsealuste liikide [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kategooriasse]], kuid kogu maailmas arvatakse võldas kõige vähem ohustatud liikide hulka.
==Nimi==
Rahvuspäraselt tuntud ka nimedega '''kivitrull, merihärja poeg, merihärg, härjapea, härjapäts, lutsupoeg, järvekurat'''.
Võldas on kuni kümne sentimeetri pikkune kala. Eestist [[Ahja jõgi|Ahja jõest]], [[1987]] aastal püütud suurima võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi. Ta on väga aeglase kasvuga kala.▼
==Kirjeldus ==
Võldase keha on [[soomus]]teta, küll võib kehapinnal leiduda tahapoole suunatud väikeseid ogakesi. Kehal asub kaks [[seljauim]]e, mis peaaegu on ühinenud: esimene lühem ja tugevate ogakiirtega, tagumine pikem ja pehmem.. Lõpuskaanest turritab välja üksik oga. Võldas on laia peaga ja külgedelt lamendunud tagakehaga. Peaaegu kogu pea ulatuses on tihedate peente hammastega suu. Silmad asuvad kõrgel pealael. Eriti huvitavad on kala rinnauimed, suured ja lehvikutaoliselt ümardunud. Need ulatuvad kala pärakuni. Võldas on pruunikas-hallikat värvi, tumedamate laikudega ja kohandunud veekogu põhjas varjatud eluviisiks. Kõhualune on heledam. Maikuus muutub isase võldase tume värvus hoopis eredamaks, erkoranži äärega. Võldasel on oskus suhteliselt kiiresti oma värvust muuta.
▲
==Leviala ja elupaik==
▲Võldas elab igal pool [[Euroopa]]s Põhja-[[Hispaania]]st kuni [[Uural]]ini. Teda leidub mitmes Mandri-Eesti veekogus. Elab enamasti [[magevesi|magevees]], harvem [[riimvesi|riimvees]], eelistades puhtaveelisi kärestikulisi kividega jõelõike. Vajab eluks jahedat hapnikurikast vett.
Võldase venekeelne nimetus ''подкаменщик'' ('kivialune') viitab kala kombele peituda mitmesuguste veealuste esemete varju, mis pakuvad talle kaitset vaenlaste eest ja võimaldavad tal endal saaki luurata.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]" 4. kd., lk. 419</ref>
▲Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks.
Suuremad võldased on röövkalad, kes luuravad saaki oma alalise elupaiga läheduses. Nende toiduks on lisaks selgrootutele teiste kalade, kõige sagedamini [[forell]]i, [[luukarits]]a ja [[trulling]]u [[kalamari|mari]], vastsed ja [[maim]]ud. Võldas ajab vee häguseks, laskub põhja ja alla langev hägu katab ta kinni. Niimoodi muutub võldas peaaegu märkamatuks. Kui saak lähedusse tuleb, teeb võldas kiire sööstu ja püüab selle kinni. Niimoodi peab ta jahti ainult päeval, hommikul ja õhtul ujub ta saaki otsides ringi.<ref name="Loomade elu"></ref>▼
==Toitumine==
▲Nooremate võldaste toiduks on algul koorikloomad, siis suuremad planktoniorganismid. Suuremad võldased on röövkalad, kes luuravad saaki oma alalise elupaiga läheduses. Nende toiduks on lisaks selgrootutele teiste kalade, kõige sagedamini [[forell]]i, [[luukarits]]a ja [[trulling]]u [[kalamari|mari]], vastsed ja [[maim]]ud. Võldas ajab vee häguseks, laskub põhja ja alla langev hägu katab ta kinni. Niimoodi muutub võldas peaaegu märkamatuks. Kui saak lähedusse tuleb, teeb võldas kiire sööstu ja püüab selle kinni. Niimoodi peab ta jahti ainult päeval, hommikul ja õhtul ujub ta saaki otsides ringi.<ref name="Loomade elu"></ref>
Võldas ise on forelli ja [[luts]]u lemmiksaak.
==Sigimine ja areng==
Kevadel, [[märts]]ist [[mai]]ni koeb emane puhastatud
Suguküpsuse saavutavad kaheaastastena.
▲Kevadel, [[märts]]ist [[mai]]ni koeb emane puhastatud kivilemõnikümmend suurt marjatera. Isane kaitseb neid vaenlaste eest ning puhastab marja, vehkides koetud marja kohal oma suurte [[rinnauim]]edega.<ref name="Loomade elu"></ref>
== Kirjandus ==
| |||