Erinevus lehekülje "Jean-Philippe Rameau" redaktsioonide vahel

→‎Varasem eluperiood (1683-1732): - väike parandus prantsuskeelse teksti alusel
P
(→‎Varasem eluperiood (1683-1732): - väike parandus prantsuskeelse teksti alusel)
 
1709. aastal kolis Rameau tagasi Dijoni, et võtta üle isa töö peakiriku organistina. Leping oli sõlmitud kuueks aastaks, kuid Rameau lahkus enne tähtaja lõppu ning jätkas sarnast tööd Lyonis ja Clermontis. Sel perioodil kirjutas ta kirikus esitamiseks mõeldud motette ja vaimulikke kantaate. 1722. aastal pöördus ta paremat elu otsides tagasi Pariisi ning avaldas oma tähtsaima muusikateoreetilise töö ''Traité de l'harmonie'' ("Harmooniatraktaat"). Sellega saavutas ta peagi kuulsuse ning avaldas 1726. aastal trükis ka teise teose ''Nouveau système de musique théorique'' ("Uus muusikateooria süsteem"). 1724. ja 1729. (või 1730.) aastal kirjutas ta veel kaks klavessiinipalade kogumikku. Esimesed ettevaatlikud sammud kontsertmuusika kirjutamises tegi Rameau kirjanik [[Alexis Piron]]i tellimusel, kui viimane palus tal kirjutada laule oma populaarsetele komöödiatele. Sellele järgnes neli koostööprojekti, millest esimene oli ''L'endriague'' (1723). Ükski nendest teostest ei ole säilinud.
25. veebruaril 1726. aastal abiellus Rameau 19aastase Marie-Louise MangotigaMangot'ga, kes pärines [[Lyon]]isti musikaalsest perekonnastmuusikuteperekonnast ning oli hea laulja ja instrumentalist. Neil oli neli last, kaks poissi ja kaks tüdrukut, ja väidetavalt oli nende abielu õnnelik.
Vaatamata muusikateoreetiku kuulsusele oli Rameaul raske Pariisis organistina tööd leida.