Nestor Mahno: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
PResümee puudub
2. rida:
{{pooleli}}
[[Pilt:Machno.jpg|thumb]]
'''Nestor Mahno''' ([[ukraina keel]]es ''Махно Нестор Іванович'', [[vene keel]]es ''Махно Нестор Иванович'') (hauaplaadil '''Nestor Makhno'''; [[26. oktoober]] [[1888]], [[Huljai-PoleHuljaipole]] – [[25. juuli]] [[1934]], [[Pariis]]) oli [[Ukraina]] [[anarhokommunism|anarhokommunist]], [[Ukraina revolutsioon]]i juht.
 
Osalemise eest terroristlikus aktis mõisteti 1910. aastal surmanuhtlus, mis asendati tähtajatu asumisele saatmisega, vabanes 1917. aastal [[Butõrka vangla]]st [[Veebruarirevolutsioon]]i tulemusel antud amnestiaga.
 
1917. aastal valiti [[Ukraina]]s [[Huljai-PoleHuljaipole]] Nõukogu esimeheks (vene keeles ''Гуляй-польскогоГуляйпольского Совета'').
 
Pärast [[Vene SFNV]] esindaja [[Brest-Litovski rahuleping]]u läbirääkimiste läbikukkumist okupeerisid [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed Ukraina ning aprillist 1918 alustas Mahno koos staabiülema [[Feodosi Štšus]]iga partisanisõda saksa vägede vastu. Novembris 1918. andisandsid vastupanuliikumise liikmed talle ukraina austava nimetuse "Batko" (''Батько'').
 
1919. aasta veebruaris liitus Mahno oma väeosaga [[Punaarmee]]ga võitluses [[Ukraina Keskraada]] ja [[Petljura]] vägede vastu ning hiljem [[Anton Denikin]] vägede vastu. [[Nõukogude-Ukraina sõda (1919–1921)|Sõjategevuse]] ajal liitus ta kolm korda Ukrainasse tunginud [[Punaarmee]]ga ning kolm korda lõi neist lahku poliitilistel põhjustel. Mahno oli nn [[rohelised (Vene kodusõda)|roheliste]] esindaja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ja sellele järgenenud sõjategevuse ajal endise Venemaa keisririigi aladel.