Erinevus lehekülje "Jean-Philippe Rameau" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Vaatamata muusikateoreetiku kuulsusele oli Rameaul raske Pariisis organistina tööd leida.
 
===Hilisem elu (1733–1764)===
 
Alles 50aastaselt otsustas Rameau end siduda ooperite loomisega, millega ta tegelikult enamiku oma kuulsusest hiljem saavutaski. Ta oli juba palunud Houdar de la Mottel 1727. aastal kirjutada libreto, kuid sellest koostööst ei tulnud midagi välja. Lõpuks soovis ta proovida kätt lüürilise ooperi loomises peale Montéclairi Jephté kuulmist 1732. aastal. Rameau ,,Hippolyte et Aricie" esietendus Académie Royale de Musiques 1733. aasta 1. oktoobril. See sai kohe tuntuks olulisima prantsuse ooperina, mis on loodud peale Lully surma, kuid publik jagunes kahte kaheldes, kas selline asi on hea või mitte. Mõned inimesed, näiteks helilooja André Campra, olid hämmastunud selle ooperi uudsusest ning originaalsusest. Teised leidsid, et Rameau leiutatud harmooniad on kokkusobimatud ja arvasid, et see teos on rünnak Prantsuse muusikatraditsiooni vastu. Lully ja Rameau pooldajad võitlesid ajakirjanduses selle küsimuse üle veel aastakümne lõpuni.
11

muudatust