Erinevus lehekülje "Jean-Philippe Rameau" redaktsioonide vahel

→‎Noorusaastad (1683-1732): - muutsin alapealkirja ja toimetasin
(→‎Elulugu: - toimetan edasi)
(→‎Noorusaastad (1683-1732): - muutsin alapealkirja ja toimetasin)
Rameau elu üksikasjad on ebaselged ning tema esimesest 40 eluaastast ei teata kuigi palju. Hiljem kolis ta Pariisi, kus elas kuni surmani. Rameau oli salatseva loomuga, isegi ta abikaasa ei teadnud tema varasest noorusest midagi. See seletab ka tema varasemat eluperioodi käsitlevate biograafiliste andmete nappust.
 
===NoorusaastadVarasem eluperiood (1683-1732)===
 
Jean-Philippe Rameau sündis 25. septembril 1683 ning ristiti samal päeval. Tema isa, Jean, töötas mitmetesmitmes Dijoni[[Dijon]]i linna ümber asuvatesasuvas kirikuteskirikus organistina. Taning ema, Claudine Demartinécourt, oli notari tütar. Neil oli kokku 11 last (viis tüdrukut ja kuus poissi), kellest Jean-Philippe oli seitsmes. Talle õpetati muusikat juba enne, kui ta õppis lugema ja kirjutama. Oma hariduseHariduse sai ta Godransi jesuiitide[[jesuiit]]ide koolistkoolis, kuid ta ei olnud hea õpilane. Ta segas pidevalt tunde oma laulmisega, misning väitis tõestabkihiljem, et tema kirg ooperi vastu sai alguse juba 12aastasena. Kuigi algselt loodeti, et ta hakkab õigusteadust õppima, otsustas Rameau siiski muusikuks saada. Isa saatis ta Itaaliasse, kus ta elas lühikest aega Milanis peatus[[Milano]]s. TagasiteelPärast kodumaale naasmist töötas ta viiuldajana reisiseltskondadesrändtruppides ja ka organistina provintsikatedraalides. Seejärel kolis ta esimest korda Pariisi. Seal avaldas ta avaldaskikogumikus oma''Pièces kõigede varasemaclavecin'' teoste kogumiku("Klavessiinipalad") (17061709): klavessiinipalad,oma misesimesed moodustavadteadaolevad esimeseheliteosed, raamatumilles seeriast Pièces de clavecin. Nendes teostes onoli tunda tema sõbra, Louis Marchandi mõjutusi.
 
1709. aastal kolis Rameau tagasi Dijoni, et võtta üle isa töö organistina peakirikus. Leping kestisoli küllsõlmitud kuuskuueks aastataastaks, kuid Rameau lahkus enne selle periooditähtaja täitumistlõppu ning jätkas sarnast tööd Lyonis ja Clermontis. SellelSel ajalperioodil kirjutas ta motette kirikus esitamiseks mõeldud motette ja vaimulikke kantaate. 1722. aastal ta pöördus ta paremat elu otsides tagasi Pariisi ning avaldas oma tähtsaima muusikateoreetilise töö, ''Traité de l'harmonie'' (Harmoonia traktaat"Harmooniatraktaat"). Sellega saavutas ta peagi hea mainekuulsuse ning peagi avaldas 1726. aastal trükis ka teise teose, ''Nouveau système de musique théorique'' ("Uus muusikateooria süsteem"). 1724. ja 1729. (või 1730.) aastal kirjutas ta veel kaks klavessiinipalade kogumikku. Oma esimesedEsimesed katselisedettevaatlikud sammud kontsertmuusika kirjutamises tegi ta, kuiRameau kirjanik Alexis Piron tellimusel, kui viimane palus tal kirjutada laulud oma populaarsetele komöödiatele laule kirjutada. Sellele järgnes neli koostööprojekti., Esimenemillest tükkesimene oli ''L'endriague'' (1723),. millestÜkski kahjuksnendest muusikapalasid säilinudteostest ei ole säilinud.
25.veebruaril 1726. aastal abiellus Rameau 19aastase Marie-Louise Mangotiga, kes pärines ühestLyonist Lyoni muusikutemusikaalsest perekonnast ning oli hea laulja ja instrumentalist. Neil oli neli last, kaks poissi ja kaks tüdrukut, ja väidetavalt oli neil õnneliknende abielu õnnelik.
Vaatamata oma muusikateoreetiku kuulsusele oli Rameaul raske leidaPariisis organistiorganistina töökohtatööd Pariisisleida.
 
Jean-Philippe Rameau sündis 25. septembril 1683 ning ristiti samal päeval. Tema isa, Jean, töötas mitmetes Dijoni linna ümber asuvates kirikutes organistina. Ta ema, Claudine Demartinécourt, oli notari tütar. Neil oli kokku 11 last (viis tüdrukut ja kuus poissi), kellest Jean-Philippe oli seitsmes. Talle õpetati muusikat enne, kui ta õppis lugema ja kirjutama. Oma hariduse sai ta Godransi jesuiitide koolist, kuid ta ei olnud hea õpilane. Ta segas pidevalt tunde oma laulmisega, mis tõestabki, et tema kirg ooperi vastu sai alguse juba 12aastasena. Kuigi algselt loodeti, et ta hakkab õigusteadust õppima, otsustas Rameau siiski muusikuks saada. Isa saatis ta Itaaliasse, kus ta lühikest aega Milanis peatus. Tagasiteel töötas ta viiuldajana reisiseltskondades ja ka organistina provintsikatedraalides. Seejärel kolis ta esimest korda Pariisi. Seal ta avaldaski oma kõige varasema teoste kogumiku (1706): klavessiinipalad, mis moodustavad esimese raamatu seeriast Pièces de clavecin. Nendes teostes on tunda tema sõbra, Louis Marchandi mõjutusi.
1709. aastal kolis Rameau tagasi Dijoni, et võtta üle isa töö organistina peakirikus. Leping kestis küll kuus aastat, kuid Rameau lahkus enne selle perioodi täitumist ning jätkas sarnast tööd Lyonis ja Clermontis. Sellel ajal kirjutas ta motette kirikus esitamiseks ja vaimulikke kantaate. 1722. aastal ta pöördus paremat elu otsides tagasi Pariisi ning avaldas oma tähtsaima muusikateoreetilise töö, Traité de l'harmonie (Harmoonia traktaat). Sellega saavutas ta peagi hea maine ning peagi avaldas trükis ka teise teose, Nouveau système de musique théorique (Uus muusikateooria süsteem). 1724. ja 1729. aastal kirjutas ta veel kaks klavessiinipalade kogumikku. Oma esimesed katselised sammud kontsertmuusika kirjutamises tegi ta, kui kirjanik Alexis Piron palus tal oma populaarsetele komöödiatele laule kirjutada. Sellele järgnes neli koostööprojekti. Esimene tükk oli L'endriague (1723), millest kahjuks muusikapalasid säilinud ei ole.
25.veebruaril 1726. aastal abiellus Rameau 19aastase Marie-Louise Mangotiga, kes pärines ühest Lyoni muusikute perekonnast ning oli hea laulja ja instrumentalist. Neil oli neli last, kaks poissi ja kaks tüdrukut, ja väidetavalt oli neil õnnelik abielu.
Vaatamata oma muusikateoreetiku kuulsusele oli Rameaul raske leida organisti töökohta Pariisis.
===Hilisem elu===