Erinevus lehekülje "Jean-Philippe Rameau" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Rameau elu detailid on hägused. Eriti esimesest 40 aastast enne Pariisi kolimist ei teata palju. Rameau oli salatsev mees, isegi ta abikaasa ei teadnud tema varasest noorusest midagi. See seletab ka vastava biograafilise informatsiooni nappust.
 
Varane elu===Noorusaastad (1683-1732)===
 
Jean-Philippe Rameau sündis 25. septembril 1683 ning ristiti samal päeval. Tema isa, Jean, töötas mitmetes Dijoni linna ümber asuvates kirikutes organistina. Ta ema, Claudine Demartinécourt, oli notari tütar. Neil oli kokku 11 last (viis tüdrukut ja kuus poissi), kellest Jean-Philippe oli seitsmes. Talle õpetati muusikat enne, kui ta õppis lugema ja kirjutama. Oma hariduse sai ta Godransi jesuiitide koolist, kuid ta ei olnud hea õpilane. Ta segas pidevalt tunde oma laulmisega, mis tõestabki, et tema kirg ooperi vastu sai alguse juba 12aastasena. Kuigi algselt loodeti, et ta hakkab õigusteadust õppima, otsustas Rameau siiski muusikuks saada. Isa saatis ta Itaaliasse, kus ta lühikest aega Milanis peatus. Tagasiteel töötas ta viiuldajana reisiseltskondades ja ka organistina provintsikatedraalides. Seejärel kolis ta esimest korda Pariisi. Seal ta avaldaski oma kõige varasema teoste kogumiku (1706): klavessiinipalad, mis moodustavad esimese raamatu seeriast Pièces de clavecin. Nendes teostes on tunda tema sõbra, Louis Marchandi mõjutusi.
Vaatamata oma muusikateoreetiku kuulsusele oli Rameaul raske leida organisti töökohta Pariisis.
===Hilisem elu===
 
Alles 50aastaselt otsustas Rameau end siduda ooperite loomisega, millega ta tegelikult enamiku oma kuulsusest hiljem saavutaski. Ta oli juba palunud Houdar de la Mottel 1727. aastal kirjutada libreto, kuid sellest koostööst ei tulnud midagi välja. Lõpuks soovis ta proovida kätt lüürilise ooperi loomises peale Montéclairi Jephté kuulmist 1732. aastal. Rameau ,,Hippolyte et Aricie" esietendus Académie Royale de Musiques 1733. aasta 1. oktoobril. See sai kohe tuntuks olulisima prantsuse ooperina, mis on loodud peale Lully surma, kuid publik jagunes kahte kaheldes, kas selline asi on hea või mitte. Mõned inimesed, näiteks helilooja André Campra, olid hämmastunud selle ooperi uudsusest ning originaalsusest. Teised leidsid, et Rameau leiutatud harmooniad on kokkusobimatud ja arvasid, et see teos on rünnak Prantsuse muusikatraditsiooni vastu. Lully ja Rameau pooldajad võitlesid ajakirjanduses selle küsimuse üle veel aastakümne lõpuni.
 
 
{{JÄRJESTA:Rameau, Jean-Philippe}}
[[Kategooria:Prantsusmaa heliloojad]]
11

muudatust