Viola da gamba: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tanel-x (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Tanel-x (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Viola da gamba basso 7.jpg|thumb|Viola da gamba]]
'''''Viola da gamba''''' ehk '''gamba''' (''gamba'' tähendab [[itaalia keel]]es 'jalg, säär') on [[tšello]] eelkäija ja sarnaneb ka välimuselt tšellole. Samuti hoitakse tšellole sarnaselt ka gambat mängimise ajal põlvede vahel. Gambadeks nimetatakse kõiki [[poogenkeelpill]]e, mis arenesid välja [[15. sajand]]i teisel poolel ning oliolid [[barokk|baroki]] ja [[renessanss|renessansi]] ajal ([[16. sajand|16.]]–[[18. sajand]]il) äärmiselt populaarsed. Viola da gambade perekond arenes peamiselt renessanssiaegsest näppepillist, [[kitarr]]i eellasest, [[vihueela]]st. Gambade perekord erineb [[viiuli perekond|viiuli perekonnast]] mitmeti.
 
==Ajalugu==
Vihuelistid hakkasid oma intrumentiinstrumenti [[poogen|poognaga]] mängima 15. sajandi teisel poolel. Kahe või kolme dekaadi jooksul viis see aga välja täiesti uue poognaga keelpilli arenguni, milles säilisid ka mitmed vihueela omadused: lame tagaosa, tervad sisselõiked külgedel, krihvid, õhukesed [[kõlakast]]i küljed ja identne häälestus, millest tuleneb ka selle originaalnimi, '''vihuela de arco'''; ''arco'' tähendab [[hispaania keel]]es poognat.
 
==Erinevad tüübid==
Gambasid on olemasesineb kuues suuruses: ''pardessus de viole'', mis (on väga haruldane ning mida ei olnud olemas enne 18. sajandit), sopran, alt, tenor, bass ja kontrabass. Sopran on umbes viiuli suurune, kuid sügavama kõlakastiga. Tavaline bassgamba on veidi väiksem kui tšello. Inglased tegid aga väiksemaid gambasid, mida nimetatakse ''[[division viol]]''´iteksideks ning veel väiksemaid ''[[lyra viol]]''´eid. Saksa seltskonnabassgambadbassgambad olid suuremad kui prantsuse omad, mis olid mõeldud [[generaalbass]]i mängimiseks. Sarnased instrumendid on ka ''[[baryton]]'' ja ''[[viola d'amore]]'', kuigi viimast mängitakse lõua all nagu [[vioola]]t.
 
==Häälestus==
Gamba standardhäälestus on [[kvart]]ides, [[suur terts|suure tertsiga]] keskel (nagu ka renessansiaegsetel [[lauto]]del). Bassgambade häälestus alustades madalaimast on D-G-C-E-A-D (seitsmekeelelistel on lisaks veel madal A). Tenorgambade häälestus on G-C-F-A-D-G (kuigi renessansiaegsetel tenorgambadel oli see tavaliselt A-D-G-B-E-A). Soprangamba häälestus on bassgambast [[oktav]] kõrgemal.
 
Muid häälestusi kasutati tihti, iseäranis soolo ''lyra viol''´l, mis tegi võimalikuks mitmed tehnikad, sealhulgas akordid ja ''[[pizzicato]]'', mida siiski seltskondlikul musitseerimisel ei kasutatud. ''Thump'' oli ebatavaline ''pizzicato'' stiil. ''Lyra viol''´i muusika oli tavaliselt kirjutatud [[tabulatuur]]i. Sellist muusikat on tohutu hulk nii hästi tuntud kui ka anonüümsetelt [[helilooja]]telt.
 
Suur osa gambamuusikast on pärit ajast enne [[võrdtempereeritud häälestus]]e kasutuselevõttu.
 
Paljud varasemad teosed nõuavad mängijalt [[võrdtempereeritud häälestus]]t.
 
==Viola da gamba tänapäeval==
Tänapäeval on gamba äratanud huvi iseäraniseriti amatööride seas. Selle põhjuseks võib olla mõistliku hinnaga instrumentide kättesaadavus firmadelt, kes kasutavad automaatseid tootmissüsteeme ning kellelsamuti on lisaks paremkergem ligipääs muusikaväljannetele. Gamba on sobilik instrument ka täiskasvanuteletäiskasvanuna alustanud õppijatele. [[Percy Scholes]] kirjutas, et gambarepertuaar kuulub ajastusse, mis nõudis enam lihtsalt muusikuks olemist kui virtuoossust.
 
PraeguOn onloodud palju ühinguid gambamängust huvitatutele. Esimene neist oli ''[[The Viola da Gamba Society]]'', mis asutati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[1948]]. aastal ja millel on ülemaailmne liikmeskond. Sellest ajast peale on asutatud sarnaseid organisatsioone jaka muudes riikides.
 
Ajalooliste muusikainstrumentide elav muuseum loodi [[Viini ülikool]]is kui instrumendi taassünni keskuses. Rohkem kui 100 instrumenti, seal hulgas ka umbes 50 ajaloolist mängitavat ''viola da gambat''´, olid aluseks uue muueseumi, ''the Orpheon Foundation Museum of Historical Instruments'', loomisele. Kõiki selle muuseumi instrumente mägib [[''Orpheon''´i barokkorkester]] või muusikud, kes saavad instrumendi endale alalise rendiga. Neid instrumente on võmalik näha ajutistel näitustel. Neid õpitakse ja neid kopeervad viiulimeistrid, toetades inimeste teamiste kasvu selle pilli, tema kujude ja erinevate valmistamistehnikate kohta.