Viola da gamba: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
 
==Erinevad tüübid==
Gambasid on olemas kuues suuruses: ''pardessus de viole'', mis on väga haruldane ning mida ei olnud olemas enne 18. sajandit, sopran, alt, tenor, bass ja kontrabass. Sopran on umbes viiuli suurune, kuid sügavama kõlakastiga. Tavaline bassgamba on veidi väiksem kui tšello. Inglased tegid aga väiksemaid, mida nimetatakse ''[[division viol]]''´iteks ning veel väiksemaid ''[[Lyralyra viol]]''´eid. Saksa seltskonnabassgambad olid suuremad kui prantsuse omad, mis olid mõeldud [[generaalbass]]i mängimiseks. Sarnased instrumendid on ka ''[[baryton]]'' ja ''[[viola d'amore]]'', kuigi viimast mängitakse lõua all nagu [[vioola]]t.
 
==Häälestus==
Gamba standardhäälestus on [[kvart]]ides, [[suur terts|suure tertsiga]] keskel (nagu ka renessansiaegsetel [[lauto]]del). Bassgambade häälestus alustades madalaimast on D-G-C-E-A-D (seitsmekeelelistel on lisaks veel madal A). Tenorgambade häälestus on G-C-F-A-D-G (kuigi renessansiaegsetel tenorgambadel oli see tavaliselt A-D-G-B-E-A). Soprangamba on bassgambast [[oktav]] kõrgemal.
 
Muid häälestusi kasutati tihti, iseäranis soolo ''lyra viol''´l, mis tegi võimalikuks mitmed tehnikad, sealhulgas akordid ja ''[[pizzicato]]'', mida siiski seltskondlikul musitseerimisel ei kasutatud. ''Thump'' oli ebatavaline ''pizzicato'' stiil. ''Lyra viol''´i muusika oli tavaliselt kirjutatud [[tabulatuur]]i. Sellist muusikat on tohutu hulk nii hästi tuntud kui ka anonüümsetelt [[helilooja]]telt.
 
Paljud varasemad teosed nõuavad mängijalt [[võrdtempereeritud häälestus]]t.
 
== Tuntud viola da gamba mängijaid ==