Kraniaalnärvid: erinevus redaktsioonide vahel

Meeleelundite närvid on haistmisnärv (I), nägemisnärv (II), ja esiku-teonärv (VIII), mis innerveerivad peapiirkonnas asuvaid meeleelundeid[[meeleelund]]eid (vastavalt [[haistmiselund]] (I), [[nägemiselund]] (II) ning sisekõrvas[[sisekõrv]]as asuvad [[kuulmiselund|kuulmis-]] ja [[tasakaaluelund]] (VIII)). Need on kõik peamiselt sensoorsed närvid.

'''Branhiaalkaarte''' ehk '''vistseraalkaarte''' ehk '''lõpusekaarte''' närvid on kolmiknärv (V), näonärv (VII), keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) ja lisanärv (XI).

[[Evolutsioon]]ilises arengus oli etapp, kui inimese eellaste organismi mõned osad jagunesid lõpusekaarteks, kusjuures igal kaarel on oma [[skelett]], sooned, närv, [[nahk]] ja limaskestad. Veeselgroogsetel on see siiani nii, kusjuures esimesest branhiaalkaarest kujuneb neil toiduhaaramiselund ning ülejäänutest [[lõpused]]. Maismaaselgroogsetel pole lõpusekaartel enam esialgset otstarvet; lõpused arenevad [[embrüo]]naalperioodil küll välja, kuid nende materjalist arenevad teised elundid. Igale lõpusekaarele vastava piirkonna innerveerimiseks ongi vastav närv.