Tibla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Tibla''' on halvustav sõna [[venelased|venelase]] või muukeelse [[Eesti]] elaniku kohta. Selle aluseks on [[stereotüüp]] teiskeelsest Eesti asukast, kes ei austa asukohamaa kultuuri, selle elanikke ega nende keelt ning on üldjuhul vaenulik ka Eesti riigi suhtes. Samuti omistatakse tibladele [[nostalgia|nostalgilist]] suhtumist [[Nõukogude Liit]]u.<ref name=icrd2004>[http://web-static.vm.ee/static/failid/488/Rass.diskr_Eesti_6.aruanne_eng.pdf "Sixth Periodic Report"] on the Implementation of the [[International Convention on the Elimination of All Forms of Racial Discrimination]] Submitted by the Republic of Estonia under Article 9 of the Convention", 2004</ref>
 
Ehkki sõna "tibla" on kasutatud eelkõige [[marurahvuslus|marurahvuslikus]] kontekstis, tarvitatakse seda uuemal ajal ka laiemalt, tähistades [[immigrant]]e eri riikidesriikidest. Eesti kirjakeeles levis "tibla" [[1990. aastad|1990. aastail]] [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] "[[Ivan Orava mälestused|Ivan Orava mälestuste]]" ajel, milles parodeeriti [[Eesti marurahvuslus]]t. Ivan Orava järgi on tiblad mitte venelased, vaid väikesed roosad olevused, kes ilmusid Eestisse esmakordselt 1940. aasta juunis: "Vana sepa sõnul on mõned tiblad kaetud süsimustade karvadega, nad suudavad oma pikkade küüntega lõigata aknaklaasi ja söövad seda nagu vahvlit. Teised tiblad on seevastu väikesed, limased ja roosad, nad pesitsevad valdavalt köögis, kapi taga, nende tiinus kestab vaid paar nädalat ja nad toovad ilmale korraga vähemalt kaksteist pimedat poega. Leidub tiblasid, kellel nahk on all ja sisikond peal ning et seda kupatust koos hoida, ümbritsevad nad end tugevasti vöötatud vihmamantliga. Maestro Orav on kohanud ka kleepuvate ämblikujalgadega tiblasid, kes suudavad liikuda mööda seinu ja lagesid ning jõllitada siis laest justkui kärbsed."<ref>Andrus Kivirähk [http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-tiblad-on-vaikesed-ja-roosad.d?id=50942084 "Tiblad on väikesed ja roosad"] EPL, 17. detsember 2002 (vaadatud 25. septembril 2011)</ref>
 
[[2002]]. aastal pälvis kriitikat [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] 11. detsembril ilmunud reklaam, milles kirjutati: "Ei loe Eesti Päevalehte? Järelikult tibla!" riigikogu liikmed [[Viktor Andrejev]], [[Jevgeni Tomberg]] ja [[Valentina Võssotskaja]] esitasid seepeale [[Avaliku Sõna Nõukogu]]le kaebuse, kuna nende arvates õhutas reklaam [[rahvuslik vaen|rahvuslikku vaenu]]. "Nõukogu nendega ei nõustunud, kuid kuulutas reklaami siiski hea tavaga vastuolus olevaks, kuna eelnenud lausele järgnes lause "Ole õige eestlane, loe kindlasti!", mille lisamisega loodud vastandust peeti solvavaks," kirjutas filosoof [[Indrek Reiland]] juhtumit analüüsides. Reilandi hinnangul viitab [[õigekeelsussõnaraamat]]u 2006. aasta väljaanne siiski kaudselt, et sõna "tibla" kasutamine väljendab halvustavat suhtumist venelastesse üldiselt.<ref>Indrek Reiland [http://www.novaator.ee/ET/inimene/keskmine_sorm_ja_tibla/ "Keskmine sõrm, ☺ ja "tibla""] Novaator, 29.12.2010 (vaadatud 25. septembril 2011)</ref>