Galicia: erinevus redaktsioonide vahel

Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist [[endeem|endeemilised]] on 31 [[takson|taksonit]]. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti ekalüptieukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud. <ref>Paula Pérez, [http://www.farodevigo.es/secciones/noticia.jsp?pRef=3268_4_201060__Galicia-desorden-bosques ''El desorden de los bosques''], FaroDeVigo.es. Retrieved 2010-02-17.</ref> Puidu- ja [[tselluloos|tselluloositööstus]] täidab Galicia majanduses olulist rolli. Lisaks metsaistandustele kasutatakse suuri maa-alasid Galicias loomakasvatuseks. Tammemetsadest (''fragas'') on säilinud vähesed, põhiliselt Lugo provintsi ja A Coruña provintsi põhjapoolsetes osades.

Galicia rohelised mäed ja ''ria'''d erinevad sellest, mida tavaliselt peetakse Hispaania maastikuks. Seal on säilinud ürgne ja reostamata loodus. Sellele vaatamata ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamisteks probleemideks Galicias on metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil. Võõrliikidest ohustab Galicia floorat enim [[ekalüpteukalüpt]] (peamiselt ''Eucalyptus globulus''), mis toodi sinna Austraaliast [[Francisco Franco|Franco]] ajal 20. sajandi keskpaigas (Hispaania paberitööstuse ''Empresa Nacional de Celulosas de España'' eestvedamisel). Need probleemid on kaasa aidanud mulla viljakuse langemisele rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka intensiivne hüdroelektijaamade arendamine.