Heinrich von Fick: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
Heinrich Claus Fick sündis [[1678]]. aastal [[Hamburg]]is ning ta ristiti [[3. november|3. novembril]] Hamburgi Püha Georgi kirikus
 
[[1699]]. aastal reisis Fick [[Stockholm]]i ning astus [[Carl Magnus Wilhelm Nieroth]]i rügementi. Temast sai rügemendi [[kortermeister]] [[Pärnu]]s.<ref name="Silnizki">Michael Silnizki "Geschichte des gelehrten Rechts in Russland" Vittorio Klostermann. 1997 <small>[http://books.google.com/books?id=Z88FYyJ_f3gC&pg=PA32&dq=Heinrich+Fick&as_brr=3&ei=UlIRSs_BG5bozATuzKCBAQ lk. 32] (saksa)</small></ref>. Pärast Põhjasõja käigus Liivimaa vallutamist ja Venemaa keisririigi koosseisu liitmist lahkus ta Saksamaale.
 
Seejärel asus ta [[Schleswig-Holstein]]i [[Schleswig-Holsteini hertsogiriik|hertsogiriigi]] valitsejate [[Holstein-Gottorp]]i [[dünastia]] teenistusse ning sai hertsog [[Christian August]]i erasekretäriks. [[1711]]. aasta algul nimetati ta [[Eckernförde]] komissar-[[linnapea]]ks.
 
Pärast [[Tönning]]i kindluse langemist [[Põhjasõda#Sõja otsustavad aastad|Põhjasõja]] käigus [[Taani]] vägede kätte [[1713]]. aastal läksid Holstein-Gottorpi valdused [[Taani]] valdusse. Fick vabanes ametist [[7. veebruar]]il [[1714]] ning naasis Rootsi.
Rootsis ei õnnestunud tal samalaadset positsiooni omandada, ning ta vahetas leeri. Novembris [[1715]] sai [[Peeter I]] teateid Fickist ja juba detsembris pakkus Fick oma teeneid Peeter I juures Peterburis asuva [[Schleswig-Holstein-Gottorfi dünastia]] printsi [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]] õukonna ministri ja Holsteini diplomaadi krahv [[Henning Friedrich von Bassewitz]]i soovitusel tsaarile.
 
[[1716]]. aasta alguses sõitis ta Stockholmi, kus valmistas aasta lõpuni koopiaid sadadest dokumentidest, mis talle Rootsi vaenlase Venemaa moodsa valitsemisstruktuuri ülesehitamiseks vajalikud tundusid.<ref>Stephen J. Lee "Peter the Great" Routledge. 2001 <small>[http://books.google.com/books?id=IHzTbZCGHVEC&pg=PA48&dq=Heinrich+Fick&as_brr=3&ei=UlIRSs_BG5bozATuzKCBAQ lk. 48] (inglise)</small></ref> Seikluslikes tingimustes, osalt abikaasa seelikute all varjatult, viis ta materjali laeva pardale ning piiri taha.
 
[[1717]]. aastal kohtus Fick [[Amsterdam]]is tsaar Peetriga, kes andis talle [[23. jaanuar]]il 12 aastaks [[kammernõunik]]u või [[riiginõunik]]u patendi. [[17. veebruar]]il andis [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma keiser]] [[Karl VI]] talle aadlitiitli.<ref name="Livland"></ref>
 
Aastatel 1717–1720 viidi läbi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riigiasutus|riigi]] haldus[[asutus]]te ja [[Venemaa Keisririigi haldusjaotus|haldusreform]] ([[1719. aasta oblastireform]]), mille tulemusel pidi endise [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririik]] muutuma Euroopalikult valitsetavaks riigiks.
Rootsi eeskujul ülesehitatud vene kolleegiumite presidendid pidid olema vene päritolu, kuid asepresidendid võisid olla välismaalased. [[1726]] sai Fickist [[kommertskolleegium]]i asepresident. Ta töötas edukalt ning [[1727]]. aastal ühendati kommerts- ja [[manufaktuurkolleegium]].
 
Rootsi eeskujul ülesehitatud veneVene keisririigi kolleegiumiteriigivalitsuskolleegiumite presidendid pidid olema vene päritolu, kuid asepresidendid võisid olla välismaalased. [[1726]]. aastal sai Fickist [[kommertskolleegium]]i asepresident. Ta töötas edukalt ning [[1727]]. aastal ühendati kommerts- ja [[manufaktuurkolleegium]].
 
Heinrich von Fick oli üks esimesi, kes arutas Venemaale [[teaduste akadeemia]] asutamist. Ta kirjutas instruktsiooni pealinna [[Sankt Peterburg]]i administreerimiseks. Ta hoolitses välismaiste käsitööliste ja ametnike värbamise eest, linnadevahelise korrapärase postiühenduse toimimise eest, [[kubermang]]ude valitsemise Rootsi eeskujul ümberkorraldamise eest, [[Riia]] ja [[Tallinn]]a eeskujul magistraatide sisseviimise eest kõigis linnades ja Rootsi sõjavangide värbamise eest Vene riigiteenistusse.
24. rida ⟶ 26. rida:
Tema tähelepanelikkus suunas teda edasi [[väliskaubandus]]e ja [[toll]]i reguleerimise, [[Eestimaa|Eesti-]], [[Liivimaa|Liivi-]] ja [[Ingerimaa]] mõisate omandisuhete selgitamise, [[näljahäda]]de vältimiseks provintsides [[teravili|teravilja]] ülesostmise, [[mäetööstus]]ettevõtete asutamise, [[väliskapital]]i paigutamise, investeerimisühingute asutamise õhutamise ja veel paljude asjade juurde.
 
[[1719]]. aastal nõudis Senat[[Valitsev Sena]]t temalt nagu kõigilt välismaist päritolu ametnikelt truudusvannet[[truudusvanne]]t tsaarile. Fick keeldus, viidates Venemaale teenete osutamisele ohtlikes olukordades. Ta keeldus kinnitamast, et jääb alatiseks Venemaale. Oma sõnul ei tahtnud ta oma sünniseisundi vabadust vahetada raha või muude rikkuste vastu. Kui tsaar ta siiski oma läänimeheks teeb ja talle maaomandi Eesti- ja Liivimaal annetab koos selle juurde kuuluvate aadliprivileegidega, siis oleks võimalik, et ta igaveseks Venemaa teenistusse jääb.
 
[[1720]]. aasta septembris palus Fick tsaarilt veel kord annetada talle [[Põltsamaa kihelkond]] koos õiguste ja privileegidega, mis Liivimaa aadliõiguse järgi Liivimaa aadlike kohta kehtivad.
 
3 kuud hiljem, 26. detsembril 1720. aastal, sai Fick soovitud mõisad[[mõis]]ad ([[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]] koos Nõmmega, [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Pajusi mõis|Pajusi]], [[Kurista mõis|Kurista]], [[Eistvere mõis|Eistvere]], [[Adavere mõis|Adavere]], [[Lustivere mõis|Lustivere]] koos [[Kaliküla mõis|Kaliküla]]ga ja [[Tapiku mõis|Tapiku]]<ref>{{cite book |title=Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...|last=Stryk |first=Leonhard von |authorlink=Leonhard von Stryk|coauthors= |year=1877 |publisher=C. Mattiesen|location=Dorpat |isbn= |pages=|url= }} [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=395 lk.379-380]</ref> <ref>{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|coauthors= |year=1836/1837 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA190,M1 lk. 190-192] |url= }}</ref>), ning senised omanikud tõsteti välja. Kohe laskis ta ka eesti, läti, ingeri ja soome päritolu sõjavange ja kaasatooduid [[Põltsamaa]]le asustada ja pakkus neile teenistust.
 
[[9. mai]]l [[1725]]. aastal kinkis [[Katariina I]] vana [[Poola kuningas]] [[Zygmunt III Waza]] poolt kinnitatud [[pärilusõigus]]e järgi Ficki poolt juba harima hakatud mõisatest [[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]], Nõmme ja [[Adavere mõis]]ad endisele Rootsi [[feldmarssal]] [[Karl Gustav Dücker]]ile, kes oli aga pärast Põhjasõja lõppu asunud toetama Rootsi troonitaotlejat [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]]i, kes kihlus 1724. aastal Peeter I tütre [[Anna Petrovna]]ga ning oli muutunud Venemaa poliitiliseks liitlaseks.
 
[[9. mai]]l [[1725]] kinkis [[Katariina I]] vana pärilusõiguse järgi Ficki poolt juba harima hakatud mõisatest [[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]], Nõmme ja [[Adavere mõis|Adavere]] [[feldmarssal]] [[Karl Gustav Dücker]]ile. [[Peeter II]] lubas 1727. aastal Fickil mõisad tagasi osta ja, temast sai 1730. aastal ka Venemaa [[tõeline salanõunik]].
 
[[1731]]. aasta aprilli alguses vahistati Fick koos väimeeste [[Otto Reinhold Zoege von Mannteuffel]]i ning riiginõuniku[[riiginõunik]]u ja senatisekretär [[Wilhelm von Schulze]]ga kui üks aadlikonstitutsiooni[[aadlikonstitutsioon]]i, mille vürst [[Dmitri Mihhailovitš Golitsõn]] keisrinna [[Anna Ivanovna]]le [[1730]] troonileasumisel allakirjutamiseks esitas, autoritest. Aadlikonstitutsioon piiras Venemaa isevalitseja - keisrinna ainuvõimu ja laiendas aadelkonna osa riigivalitsemises.
 
Nad otsustati saata [[Siber]]isse, kuid Schulze suri juba teel vangistusse. Ficki ja tema väimeeste mõisad konfiskeeriti. Siberis kirjutas Fick ametnike omavoli alla sattunud [[jakuudid|jakuutide]] raskest olukorrast. [[1743]]. aastal pöördus ta Peterburgi tagasi.
 
Heinrich von Fick suri [[28. juuni]]l [[1750]], olles ära joonud pudeli [[vein]]i, mille Hamburgi Senat oli talle kui oma kodulinnale au teinud mehele saatnud. [[Veetõbi|Veetõve]] tõttu poleks ta tohtinud juua. Heinrich von Fick maeti [[Põltsamaa Niguliste kirik|Põltsamaa kirikusse]].