Raba: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim ja vorm |
toim ja liigendust |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib soost; Indoneesia linna kohta vaata artiklit [[Raba (Indoneesia)]].}}
'''Raba''' ehk '''kõrgsoo''' on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv [[soo]], milles ladestub kasvav [[turvas|turbakiht]].
Rabale vastandub [[madalsoo]], mille vesi pärineb lisaks sademetest ka põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit [[minerotroofne soo]] (vesi on toiterikkam) ja raba puhul '''ombrotroofne soo''' (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).
Raba on soo arengu toitevaene ([[Oligotroofsus|oligotroofne]]) järk.
8. rida ⟶ 10. rida:
Rabaturba keskmine juurdekasv on 1 mm aastas{{lisa viide}}.
==Rabade elustik==
Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud [[turbasammal|turbasamblad]] (''Sphagnum'').
==Rabade kaitse ja raba kui [[Ökosüsteemi teenused|ökosüsteemi teenused]]==
Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni [[süsinikdioksiid]]i{{lisa viide}}. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn [[kasvuhooneefekt]]i. Kuivendatud taimestikuta turbaalad muutuvad turba orgaanilise aine lagunemise tõttu aga ise õhku lenduva süsihappegaasi allikateks.
| |||