Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: zh:波羅的聯合公國 |
Resümee puudub |
||
14. rida:
<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[saksa keel|saksa]]</td></tr>
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Riia]]</td></tr>
<tr><td>[[Baltimaade Ühendatud Maanõukogu]]<br> [[Regentnõukogu esimees]]</td><td>[[Adolf Pilar von Pilchau]]</td></tr>
<tr><td>[[Pindala]]</td><td>? km²</td></tr>
<tr><td>[[Rahvaarv]]</td><td>?</td></tr>
23. rida:
'''Ühendatud Balti Hertsogiriik''' ([[saksa keel|saksa]] ''Vereinigtes Baltisches Herzogtum'', [[läti keel|läti]] ''Apvienotā Baltijas hercogiste'') oli [[riik]], mille [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]], [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]] ja [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] [[rüütelkond|rüütelkonnad]] kavatsesid [[1918]] rajada praeguse [[Eesti]] ja [[Läti]] territooriumile.
==Herstogiriigi moodustusmise eeldused ja asjaolud==
Riigi õiguslikust aluseks oli kontseptsioon Eestimaast, Liivimaast ja Kuramaast (balti Läänemereprovintsidest) kui iseseisvatest hertsogiriikidest, mis olid Venemaa valitsejatega seotud [[personaalunioon]]i kaudu ja mille seaduslikeks esindajateks olid kohalikud rüütelkonnad.
Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist ja Vene keisririigi kaotamist, lugesid rüütelkonnad end õigustatuks valima uut valitsejat ja selleks Saksamaa võimudega ühendusse astuma. Liit Skandinaaviamaadega oli ilmselt võimatu Rootsi passiivsuse tõttu.
==Iseseisvuse väljakuulutamine==
30. novembril/[[13. detsember|13. detsembril]] 1917 tegi [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja 17/[[30. detsember|30. detsembril]] 1917 [[Liivimaa rüütelkond]] otsuse eralduda [[Oktoobrirevolutsioon]]ijärgsest enamlaste [[Venemaa]]st. Eraldumisliikumist püüdsid [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esindajad [[Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal|likvideerida terroriga]].
Samasuguse otsuse iseseisvumiseks ja Venemaast eraldumiseks olid Liivimaa Saksamaa poolt okupeeritud osa, [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] esindajad teinud juba varem. Sõltumatuse deklaratsioon anti kreisisaadik [[Heinrich von Stryk]]i poolt<ref>[[Olaf Esna]], [http://www.parnupostimees.ee/250408/artiklid/10084865_1.php Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused], Pärnu Postimees, 25.04.2008</ref> Saksa välisministeeriumi kaudu üle [[Nõukogude Venemaa]] esindajale [[Vorovski]]le [[Stockholm]]is 15/[[28. jaanuar]]il [[1918]], viidates ka demokraatlikul alusel valitud linnade ja valdade eestlastest esindajate otsusele [[1917]]. aasta 28. novembrist ukj., millega Eestimaa ja Liivimaa (?) iseseisvaks kuulutati.
5. veebruaril esitasid rüütel- ja maiskondade esindajad [[Berliin]]is [[Wilhelm II]]le palve Läänemereprovintsid Saksamaa kaitse alla võtta.
==Esinduskogu moodustamine==
Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides, seisuse peale vaatamata, valiti [[Stäel von Holstein]]i juhtimisel Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid ka rüütelkondades esindamata linnade, vaimulikkonna ja valdade talupoegade esindajad. ▼
[[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[
▲Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides, seisuse peale vaatamata, valiti [[Stäel von Holstein]]i juhtimisel Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid ka rüütelkondades esindamata linnade, vaimulikkonna ja valdade esindajad.
Livland, Estland, Ösel und Riga'') [[Riia]]s Balti Hertsogiriigi välja.
▲[[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Balti Maanõukogu]] (''Baltische Landesrat'') [[Riia]]s Balti Hertsogiriigi välja.
Balti Hertsogiriik oli kavandatud seisusliku, ebademokraatliku riigina, nagu olid ka teised selleaegsed saksa väikeriigid; ajaloolistel põhjustel oli Maanõukogus ülekaal saksa keelt kõnelevatel isikutel. Eestlastest ja lätlastest kuulusid Maanõukogu koosseisu vähetuntud nimed, toetuse saavutamine mõjukamatelt ja tuntumatelt eesti poliitikutelt (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) nurjus. [[Hertsog]]iks pidi esialgse kava kohaselt saama [[Preisimaa kuningas]], kuid Saksa väikeriikide vastuseisu tõttu jäi viimaseks riigipea kandidaadiks [[Mecklenburgi hertsog]] [[Adolf Friedrich]]; samuti jäi teostamata plaan taastada Kuramaal omamaine [[Bironid|Bironite]] dünastia. Hertsogiriik jaotati eesti-läti keelepiiri järgi seitsmeks kantoniks (Kuramaa, Riia, Latgale, Lõuna-Liivimaa, Põhja-Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa)
43. rida ⟶ 46. rida:
Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa Ühendatud Maanõukogu koos Kuramaa maanõukoguga valis [[8. november|8. novembril]] [[Balti regendinõukogu]] eesotsas [[parun]] [[Adolf Pilar von Pilchau]]ga ja [[Balti Maakomitee]]. Regendinõukogu andis [[Heinrich von Stryk]]ile 11. novembril 1918 volituse hertsogiriigi esindamiseks välismaal.
==Hertsogiriigi sõjajõud==
Novembris 1918. alustas oma 13 500 mehelise maakaitseväe ehk [[Landeswehr]]i loomist, mida asus juhtima veebruaris [[Liepāja]]sse saabunud Landeswehri ja teiste saksa üksuste ([[ Rauddiviis]]i) ülemjuhataja kindral [[Rüdiger von der Goltz]].
==Maailmasõja lõpp ja hertsogiriigi likvideerumine==
Balti Hertsogiriigi rajamise nurjas Saksamaa kaotus Esimeses maailmasõjas ja sellele järgnenud võimu ülevõtmine Eesti ja Läti valitsuse poolt, mida [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]].
Eestimaa aadel sõlmis 26. novembril 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti ajutise valitsusega]] kokkuleppe enamlaste rünnakute tõrjumiseks ja ühise kaitseväe loomiseks.
Lätis moodustati samal eesmärgil iseseisev Balti Maakaitsevägi ([[Landeswehr]]), mis kohalikel põhjustel (muu märkimisväärse Läti valitsusele alluva relvastatud jõu puudumine) säilitas sõjalise mõju veel järgmise aasta juunini.
==Viited==
| |||