|
== Ministrid ==
*Peaminister [[Mart Siimann]] [[Koonderakond]]
*Välisminister [[Toomas Hendrik Ilves]] (17. märts 1997 -– 14. oktoober 1998; [[Talurahva Erakond]])
**[[Raul Mälk]] (14. oktoober 1998 -– 25. märts 1999; parteitu)
*Siseminister [[Riivo Sinijärv]] (17. märts 1997 -– 29. aprill 1997; [[Koonderakond]])
**[[Robert Lepikson]] (5. mai 1997 -– 28. jaanuar 1998; [[Koonderakond]])
**[[Olari Taal]] (29. jaanuar 1998 -– 25. märts 1999; parteitu)
*Kaitseminister [[Andrus Öövel]] ([[Koonderakond]])
*Justiitsminister [[Paul Varul]] ([[Koonderakond]])
*Sotsiaalminister [[Tiiu Aro]] ([[Koonderakond]])
*Haridusminister [[Mait Klaassen]] (parteitu, 1998-1998– [[Koonderakond]])
*Keskkonnaminister [[Villu Reiljan]] ([[Eesti Maarahva Erakond]])
*Teede- ja sideminister [[Raivo Vare]] (parteitu)
*Majandusminister [[Jaak Leimann]] (parteitu)
*Rahandusminister [[Mart Opmann]] [[(Koonderakond]])
*Põllumajandusminister [[Andres Varik]] ([[Maarahva Erakond]])
*Kultuuriminister [[Jaak Allik]] [[(Koonderakond]])
*Minister [[Andra Veidemann]] ([[Arengupartei]])
*Minister [[Peep Aru]] [[Koonderakond]])
== Ministrite vahetumise põhjused ==
KõigeEnim enimkordi vahetus selles valitsuses siseminister. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastas president [[Lennart Meri]] 29. aprillil, ehk pisut rohkem kui kuu töötanud siseminister [[Riivo Sinijärv]]e. Samal ajal oli arutelul ka siseministeeriumi kantsleri [[Jaan Toots]]i juhtum, kus teda süüdistati, et ta kasutab erasõitudeks erinevaid politseiameti autosid, kusjuures palgatud autojuht sai kantsler Tootsi korraldusel keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. [[Siseministeerium]]i teenistusalane juurdlus ei tuvastanud Tootsi tegevuses ebaseaduslikkust, mille peale valitsus peaministri algatusel andis Tootsi juhtumi uurida kaitseminister [[Andrus Öövel]]i juhtimisel moodustatud valitsuskomisjonile. Saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle. Tema asemele määrati uueks siseministriks [[Robert Lepikson]]. [[1997]] aasta oktoobris oli Lepiksonil probleem [[kaitsepolitsei]] luubi alla sattunud infobüroo Ius Dicere omaniku [[Koit Pikaro]]ga, kes väidetavalt võttis aasta tagasi lahkudes keskkriminaalpolitsei abidirektori kabinetist kaasa politseilisi materjale. Lepiksoni sõnul võivad selle eest vastutada tollane politseidirektor [[Ain Seppik]] ja tema esimene asetäitja [[Priit Männik]]. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastati jaanuaris [[1998]] aastal ametist siseminister [[Robert Lepikson]] ning nimetati uueks siseministriks [[Hoiupank|Hoiupanga]] endine juht, parteitu [[Olari Taal]]. Lepiksonile heideti paljugi ette ja leiti, et enam ta poliitikasse tagasi ei tule. Viimaseks piisaks valitsuse karikas sai Lepiksoni artikkel [[Eesti Päevaleht|Päevalehes]], kus ta sarjas oma valitsuse välisministrit [[Toomas Hendrik Ilves]]t.
Ilves püsis välisministrina siiski kuni [[1998]]. aasta oktoobrini, mil käis juba aktiivne uus valimiskampaania [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimisteks]] ja Ilves astus ise tagasi, et uue valimisliidu rajamisega tegeleda. Tema asemele tuli parteitu diplomaat [[Raul Mälk]].
| 