ACTA: erinevus redaktsioonide vahel

Salastatust on peetud ka täiesti iseseisvaks ohuks, kuna ACTA on kirjutatud silmapaistvalt segaselt.<ref>Daniel Vaarik [http://uudised.err.ee/index.php?06244405 "Miks karta ACTA-t ja SOPA-t"] ERR, 26. jaanuar 2012</ref> Liikumine [[Anonymous]] on juhtinud tähelepanu tõigale, et [[Viini konventsioon]]i kohaselt tuleb sellistel puhkudel toetuda mõistete tõlgenduses läbirääkimisdokumentidele, mis aga on salastatud. Seega hakkavad ettevõtluses ja eraisikute internetikasutamises kehtima kuni kriminaalvastutuseni viivad reeglid, mida tundma õppida ei saa.<ref>[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/videod/video-anonymous-acta-havitab-interneti-senisel-kujul.d?id=63848312 "VIDEO: Anonymous: ACTA hävitab interneti senisel kujul"] Eesti Ekspress, 30. jaanuar 2012</ref><ref>[http://m.aripaev.ee/?PublicationId=3eded4a3-8f1e-4f1a-8cfc-318e15bd8da4&comments=1 "ACTA vajalikkust tuleb põhjendada"] Äripäev</ref>

 

Kriitikud on sageli võrrelnud ACTA-t USA Kongressis esitatud seaduseelnõude SOPA (Stop Online Piracy Act) ja PIPA-ga. Ehkki võrdluses võib viidata mõlema algatuse aluseks olevale soovile piirata internetis seni levinud praktikaid, on ACTA ja USA seaduseelnõude vahel siiski olulisi erinevusi.<ref name="Ars Technica" />