Waldhofi tselluloosivabrik: erinevus redaktsioonide vahel

Waldhof ehk rahvakeeli lihtsalt Valtov, asus Pärnu linna idapoolsel serval, ulatus pikuti alevi surnuaiast [[Papiniidu]] jaamani ja laiuti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõest]] mereni. Pindala suurus oli ca 100 [[hektar]]it. Vabriku territooriumile viis raudteeharu toormaterjali juurdeveoks ja jõe peal oli oma sadama kaisadamakai, kust umbes kolmandik toodangust eksporditi välismaale.

Vabrikus töötas aja jooksul 2000-30002000–3000 töölist ja lisaks vabrikuhoonetele ehitati vabriku lähedale Pärnu eeslinna vabriku ametnikele, meistritele ja töölistele elamud<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=architecture&action=view&id=1032 Waldhofi tööliselamud.], [[Metsa tänav (Pärnu)|Metsa tänav]]. 2, 4, 5, 7 ja [[Mere puiestee (Pärnu)|Mere puiestee]] 2, 3</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=architecture&action=view&id=1031 Waldhofi meistrite elamud.], [[Riia maantee]] 96-10296–102</ref>,<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=architecture&action=view&id=1030 Waldhofi ametnikeelamud.], Riia maantee 137-141137–141</ref>.

Vabrik suleti 1915. aasta juunis ja seadmed evakueeriti Venemaale [[Perm]]i ning vabrik õhiti [[1915]]. aasta [[20. august]]il, pärast Saksa keisririigi laevastiku ilmumist [[Pärnu laht]]e. Vabrikuhoonete jäänused lammutati lõplikult 1936. aastal<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s776424&nid=53320&frameset=1 Euroopa suurima puupapivabriku lammutamine Pärnus], Postimees nr. 155, 11. juuni 1936, lk 4</ref>.