Valdemar II: erinevus redaktsioonide vahel

 

'''Valdemar II''' Võitja ([[taani keel]]es ''Valdemar 2. Sejr''; [[9. mai]] [[1170]]– [[28. märts]] [[1241]]) oli [[Taani]] [[Taani kuningas|kuningas]] [[1202]]–1241.

 

Ta korraldas [[1206]]. aastal koos [[peapiiskop]] [[Anders Sunesen]]iga sõjakäigu [[Saaremaa]]le ning [[1210]]. aastal [[Preisimaa]]le ja [[Sambija]]sse.

[[Paavst]] tegi Valdemarile ettepaneku minna Taani vägedega ristisõtta [[Palestiina]]sse, kuid kuningas eelistas lõpule viia Eestimaa vallutamise, minnes appi [[Mõõgavendade ordu]]le ja [[Riia piiskop]]ile [[piiskop Albert|Albert]]ile. [[15. juuni]]l [[1219]] maabus ta laevastikuga [[Lindanise]] juures ning purustas [[Lindanise lahing]]us eestlaste sõjaväe (legendi järgi saabus võit selle tõttu, et keset lahingut kukkus taevast alla [[Taani lipp]]). Sellega langes Eestimaa taanlaste kätte. Valdemar rajas [[Toompea]]le uue linnuse.

 

[[1223]] võttis [[Schwerini krahv]] Henrik ([[Must Henrik]]) Valdemari ühe jahiretke ajal [[Lyø]]le koos tema vanima poja Valdemariga vangi. Krahv lõi tagasi katsed kuningat vabastada. Ta vabastas kuninga alles 1225 või 1226 tingimusel, et too tagastab kõik oma vallutatud alad Põhja-Saksamaal. Kuningas pidi ka vanduma, et ta loobub kättemaksust.

 

 

[[1227]] tungis ta Põhja-Saksamaale, püüdes kaotatud alasid tagasi võita, kuid sai võitluses saksa vürstidega [[Bornhövedi lahing]]us [[22. juuli]]l lüüa ja jäi vallutatud Saksa aladest lõplikult ilma. Kuningas loobus edasistest vallutuspüüdlustest. Sellega lõppes Taani ülemvõim Läänemere piirkonnas, kuid [[Stensby leping]]uga kindlustas Taani oma võimu [[Eestimaa]]l.

|järgnev=[[Erik IV]]}}

{{lõpp}}

 

[[Kategooria:Taani monarhid]]