Okupatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
Enne [[19. sajand]]it oli okupeerivatel võimudel kombeks territoorium [[anneksioon|annekteerida]] ning pidada seda enda omaks. Sellest ajast peale on seoses relvastatud jõu kasutamise taunimisega seisukoht muutunud ning nüüd peetakse okupatsiooni ajutiseks olukorraks, millega ei ole võimalik territooriumi omandada. Sellele on kaasa aidanud [[Stimsoni doktriin]] ning [[ÜRO põhikiri|ÜRO põhikirjas]] sisalduv riikide territoriaalse terviklikkuse austamise põhimõte.
 
Maasõja õiguste ja tavade konventsioonide kohaselt ([[Haagi konventsioon]]id aastatest [[1899]] ja [[1907]]) loetakse okupatsiooniks üksnes olukorda, kus territoorium on '''tegelikult''' allutatud võõrale võimule ja viimane on territooriumi oma valdusse võtnud, st suudab oma võimu säilitada ning tagada [[avalik kord|avaliku korra]] ja julgeoleku. SealjuuresSeetõttu ei teki okupatsioon koheselt [[invasioon]]iga. Haagi konventsioonide kohaselt peab okupeeriv võim "austama, kui see absoluutselt võimatu pole, riigis kehtivat õigust."
 
Haagi konventsioonide kohaselt tohtinud okupeeriv riik dikteerida valitsuse koosseisu ega muuta valitsuskorda. [[Genfi konventsioon]] keelab ka [[kollaboratsioon]]ilise valitsusvahetuse okupatsiooni olukorras.