Elektriskeem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Elektriseadmed koosnevad tavaliselt mitmest osast. Elektriseadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurkeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed.
Struktuurskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. Kastikeste sisse kirjutatakse elektriseadme elemntide nimetused. Elektriseadme osadevahelisi seoseid tähistavatel joontel on soovitatav nooltega näidata seadmes toimuvate protsesside kulgemissuunad.
===Põhimõtteskeem===
12. rida ⟶ 14. rida:
Mitmejoonelistel põhimõtteskeemidel tähistatakse igat juhet joonega. Ühejoonelistel skeemidel tähistatakse mis tahes juhtmete hulka ühe joonega, millele tõmmatud kriipsukeste arv näitab juhtmete arvu.
Põhimõtteskeemide iga element tuleb tähistada mingi tähega. Tähti kasutatakse ka elemendi tähenduse märkimiseks, näiteks E- käivitusnupp, S- seiskamisnupp. Kui skeemil on mitu ühesugust elementi, siis lisatakse elemendi tähisele järjekorranumber. Järjekorranumber kirjutatakse tähelise sümboli järel, näiteks L1, E3, R5, C4.
===Montaažiskeem===
Montaažiskeemid kujutavad endast tööjooniseid, millel on näidatud kõikide elektriseadmete ühendused ja nende asendid antud seadme konstruktiivelementide suhtes.
Montaažiskeemidel peab elementide paigutus andma ettekujutuse nende elementide tõelisest paigutusest elektriseadmes. Seadme konstruktiivelemente kujutatakse kastikestena. Montaažiskeemidel kasutatavad tähelised ja numbrilised tähised peavad langema kokku põhimõtteskeemide tähistega.
| |||