Redaktsioon: 6. veebruar 2012, kell 16:45 redigeeri EmausBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 125 123 muudatust P r2.7.2+) (robot muutis: eo:Naftoardezo ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. märts 2012, kell 02:30 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Kukersite.JPG\|thumb\|Eesti põlevkivi ehk [[kukersiit]]. Pildistas [[Kasutaja:Siim\|Siim]].]] [[Pilt:OilShaleEstonia.jpg\|thumb\|Eesti põlevkivi. Pildistas [[Kasutaja:Wilson44691\|Wilson]].]] [[Pilt:OilShaleFossilsEstonia.jpg\|thumb\|[[Fossiil]]id Eesti põlevkivis. Pildistas Wilson.]]▼ '''Põlevkivi''' on [[kerogeen]]i sisaldav [[Kihilisus\|peenkihiline]] musta või pruuni värvi [[settekivim]]. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika\|orgaanilisest]] ainest (kuni 70% ulatuses<ref name="Tehnikaleksikon">[[Tehnikaleksikon]], lk. 404</ref>) ja mitmesugustest [[mineraal]]idest. Orgaaniline aines koosneb enamasti [[Vetikad\|vetikate]] või [[Bakterid\|bakterite]] jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi [[kütteväärtus]] on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg). <ref name="Tehnikaleksikon"/>▼ Põlevkivi on [[maavara]]na laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest [[nafta]]le ja [[Kivisüsi\|kivisöele]] alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks [[USA]]-l, [[Austraalia]]l, [[Kanada]]l, [[Brasiilia]]l ja [[Venemaa]]l. == Kasutamine == Põlevkivi kasutatakse [[Fossiilne kütus\|fossiilse kütuse]] ning [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Põlevaine [[utmine\|utmisel]] saadakse rohkesti [[õli]]. Põlevkivist saab toota [[maagaas]]i, mõningaid [[väävel\|väävli]]ühendeid ja teekatte[[bituumen]]it. <ref name="Tehnikaleksikon"/> ▲Põlevkivi [[kütteväärtus]] on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg). <ref name="Tehnikaleksikon"/> Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on [[kukersiit]], on [[Eesti]] tähtsaim [[maavara]]. Lisaks kukersiidile on Eesti [[maapõu]]es ka [[graptoliitargilliit]]i, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega ([[1949]]–[[1952]]) kaevandatud selle [[uraan]]isisalduse pärast.<ref>Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 4. ISBN 9985976347</ref> == Põlevkiviressursid == ▲[[Pilt:OilShaleFossilsEstonia.jpg\|thumb\|[[Fossiil]]id Eesti põlevkivis. Pildistas Wilson.]] Nagu [[nafta]] ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki [[Maa (planeet)\|Maal]] asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. 21. rida ⟶ 23. rida: == Ajalugu == [[Pilt:Production of oil shale.svg\|thumb\|left\|Põlevkivi tootmine maailmas läbi aegade. Eesti on kujutatud rohelisega.]] Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. 29. rida ⟶ 31. rida: Pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning [[Hiina]]s ([[Maoming]]i ja [[Fushun]]i leiukohad). [[Eesti NSV]] sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Kohtla-Järvele ehitati gaasikombinaat Leningradi varustamiseks gaasiga. Gaasijuhe Kohtla-Järve-Leningrad valmis 1948. aasta sügisel. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal <ref>Vedler, S. Venemaa sõltus Eesti gaasist, Eesti Ekspress, 05.04.2007.</ref>. Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud [[Balti soojuselektrijaam~~\|Balti Soosjuselektrijaam~~]] ja 1969. aastal tööle hakanud [[Eesti soojuselektrijaam~~\|Eesti Soojuselektrijaam~~]], mis olid kuni [[Sosnovõi_Bori_tuumaelektrijaam\|Leningradi tuumaelektrijaama]] valmimiseni olulised Leningradi elektriga varustajad. Pärast maailma [[1973]] tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini [[1980]]. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis <ref>[http://www.mkm.ee/index.php?id=337764 Importance of Future Oil Shale Industry Plans for Estonia]</ref>. Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi [[energeetika]]st põhineb põlevkivil. [[Narva Elektrijaamad\|AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad]] toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. [[Pilt:Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivi elektrijaamadest.jpg\|pisi\|Põlevkivienergeetika põhjustab suure osa Eesti [[õhusaaste]]st.]] == Probleemid == Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2054_2042.html "Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas"] Eesti Loodus, september 2007</ref> Põletamisel eraldub õhku suures koguses [[süsinikdioksiid]]i, [[vääveldioksiid]]i ja lendub orgaanilisi ühendeid ning [[raskmetallid\|raskmetalle]]. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – [[põlevkivituhk\|tuhka]] ja [[poolkoks]]i. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa<ref>Riho Mõtlep: [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes] (doktoritöö)</ref>. ==Vaata ka== 41. rida ⟶ 51. rida: == Välislingid == [http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html Põlevkivi kaevandamine Eestis] Jaan Aps: [ftp://ftp.repec.org/opt/ReDIF/RePEc/mtk/febpdf/febook26-09.pdf Keskkonnakulude arvestamise probleemid Eesti põlevkivienergeetikas] [[Kategooria:Kütused]]

Põlevkivi: erinevus redaktsioonide vahel