Redaktsioon: 26. jaanuar 2012, kell 12:39 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 356 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. märts 2012, kell 01:33 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Horse shoe vortex.svg\|pisi\| Sõukruvi]] [[Pilt:Propeller blade.jpg \| pisi\|Sõukruvi [[laba]]▼ '''Sõukruvi''' (laevakruvi, ekslikult ka laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab [[Vesi\|vees]] [[Laev\|laeva]] liikumistakistust ületava tõukejõu. Peamasina [[pöördemoment]] edastatakse sõukruvile [[sõuvõll]]i kaudu. Sõukruvil on valdavalt 3-6 laba, ta on tavaliselt [[Metallid\|metallist]] ([[Messing\|messingist]], [[Pronks\|pronksist]], [[Malm\|malmist]], [[Teras\|roostevabast terasest]]) või [[Plastik\|plastist]], valatud tervikuna või koostatud. Sõukruvi iseloomustavad (kruvipinna moodustaja) samm H, läbimõõt D, suhe H/D (0,4-2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (0,3-1,2). [[Kasutegur]] oleneb suuresti [[Kavitatsioon\|kavitatsioonist]], mida üle 50-[[Sõlm (kiirusühik)\|sõlmese]] kiiruse korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse üle[[kavitatsioon]]isõukruve, esmakordselt kasutati 1968.a [[USA]]-s tiiburlaevadel. Sagelivahetatavate käikudega [[Laev\|laevadel]] rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidu[[Kiirus\|kiirust]] ning anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata. [[1836]].a [[patent]]isid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808-1874) ja rootslane J. Ericsson (1803-1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast [[Archimedese kruvi\|Archimedese kruvi]]. Esimese kruvilaeva [[Archimedes (laev)\|Archimedese]] (237 tonni, ehitatud 1838-1839 Inglismaal) kiirus oli ligi 10 [[Sõlm (kiirusühik)\|sõlme]]. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13m, hiljem 1,75m, käitiks oli umbes 81,5hj (60kW) [[aurumasin]] pöörlemissagedusel 139p/min. Sõukruvi kasutavad umbes 95% [[laev\|laevadest]]. '''Sõukruvi''' ehk '''laevakruvi''', ekslikult ka laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega [[tiivik]], mis tekitab [[Vesi\|vees]] [[laev\|laev]]a liikumistakistust ületava tõukejõu. ~~[[Laevaehitus]]es kasutatakse [[laevamõõdud\|mõõtude]] tähistamisel tähte Z sõukruvi labade arv märkimiseks.~~ Sõukruvi on kõige kasutatavam [[laevakäitur]]<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 483</ref>. Sõukruvi kasutavad umbes 95% laevadest<ref name=mereviki>Mereentsüklopeedia veebis. [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/S%C3%B5ukruvi Sõukruvi]</ref>. Sõukruvi käitab laeva [[peamasin]]<ref name=Tehnikaleksikon/>. Peamasina [[pöördemoment]] edastatakse sõukruvile [[sõuvõll]]i kaudu. Tavaliselt on laeval üks sõukruvi, aga neid võib olla rohkemgi. Harilikult paiknevad sõukruvid laeva [[ahter\|ahtris]], aga mõnel laeval, eelkõige [[jäälõhkuja]]tel ja [[praam]]idel, on ka [[vöör]]isõukruvisid.<ref name=Tehnikaleksikon/> Sõukruvil on valdavalt 3-6 [[laba]]. Ta on tavaliselt [[metall]]ist ([[messing]]ist, [[pronks]]ist, [[malm]]ist, roostevabast [[teras]]est) või [[plast]]ist, valatud tervikuna või koostatud<ref name=Tehnikaleksikon/>. Eristatakse monoliitseid ja pööratavate labadega sõukruvisid. Monoliitsed sõukruvid võivad olla [[valamine\|valatud]] või [[stantsimine\|stantsitud]] koos [[rumm]]uga. Pööratavate labadega sõukruvid võivad lisaks olla reguleeritava sammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/> Sõuvõll on harilikult mitmest osast koosnev [[võll]], mis annab [[pöörlemine\|pöörlemise]] laeva peamasinalt sõukruvile edasi. Sõukruviga laevadel on sõuvõll pikisuunaline ja tema pikkus sõltub [[masinaruum]]i asukohast. Tavaliselt asub sõuvõll laeva ahtris või keskosas.<ref name=Tehnikaleksikon/> Sõukruvi [[kasutegur]] oleneb suuresti [[kavitatsioon]]ist, mida üle 50-[[Sõlm (ühik)\|sõlmese]] [[kiirus]]e korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve. Esmakordselt kasutati ülekavitatsioonisõukruvi [[1968]] [[USA]]-s [[tiiburlaev]]al. Sagelivahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ja anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata.<ref name=mereviki/> [[1836]] [[patent]]isid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808–1874) ja rootslane J. Ericsson (1803–1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast [[Archimedese kruvi]]. Esimese kruvilaeva "[[Archimedes (laev)\|Archimedese]]" (237 tonni, ehitatud 1838–1839 [[Inglismaa]]l) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13 m, hiljem 1,75 m, käituriks oli umbes 81,5 hj (60 kW) [[aurumasin]] pöörlemissagedusel 139 p/min.<ref name=mereviki/> [[Laevaehitus]]es kasutatakse [[laevamõõdud\|mõõtude]] tähistamisel sõukruvi labade arvu märkimiseks tähte Z. Sõukruvi iseloomustavad kruvipinna moodustaja samm H, läbimõõt D, suhe H/D (see jääb üldjuhul vahemikku 0,4–2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (see jääb üldjuhul vahemikku 0,3–1,2).<ref name=mereviki/> == Pilte == <gallery> Pilt:Pourquoi pas bow thrusters.jpg \| Sõukruvid laeva vööripõtkurites▼ ▲Pilt:Propeller blade.jpg \| Sõukruvi [[laba]] Pilt:Small MY Stern Thruster-Detail.jpg \| Sõukruvi ~~ahtri[[põtkur]]is~~ahtripõtkuris▼ ▲Pilt:Pourquoi pas bow thrusters.jpg \| Sõukruvid laeva vööripõtkurites Pilt:Cavitation Propeller Damage.JPG \| Kaviatsioonikahjustused sõukruvil▼ ▲Pilt:Small MY Stern Thruster-Detail.jpg \| Sõukruvi ahtri[[põtkur]]is ▲Pilt:Cavitation Propeller Damage.JPG \| Kaviatsioonikahjustused sõukruvil </gallery> ~~== Vaata ka ==~~ * [[Laminaarne voolamine]] == Viited == {{commonskat\|Ship propellers}}▼ {{viited}} ~~{{netiviide~~ ~~\| Autor = Veeteede amet~~ ~~\| URL = http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/S%C3%B5ukruvi~~ ~~\| Pealkiri = Mereentsüklopeedia veebis~~ }} ▲{{commonskat\|Ship propellers}} [[Kategooria:Hüdrodünaamika]] [[Kategooria:Laevandus]] [[bjn:Cangkirik]] [[be:Вінт]] [[be-x-old:Вінт]] [[ca:Hèlix]] [[cs:Lodní šroub]] [[da:Propel]] <!-- [[en:Propeller_(marine)]] lahutamine pooleli -->▼ [[de:Propeller]] ▲~~<!--~~ [[en:Propeller_(marine)]] ~~lahutamine pooleli -->~~ [[es:Hélice (dispositivo)]] [[eo:Helico]] [[fa:ملخ (وسیله)]] [[fr:Hélice marine]] [[hi:प्रोपेलर इंजन]] ~~[[ja:スクリュー]]~~ [[hr:Brodski vijak]] [[io:Helico]] [[id:Baling-baling]] [[it:Elica]] [[he:מדחף]] [[sw:Parapela]] [[hu:Hajócsavar]] [[ms:Bebaling]] [[nl:Scheepsschroef]] [[plja:~~Śruba okrętowa~~スクリュー]] [[no:Propell]] [[nn:Propell]] [[oc:Eliç]] [[pl:Pędnik okrętowy]] [[pt:Hélice]] [[ro:Elice]] [[ru:Гребной винт]] [[sq:Helika]] [[simple:Propeller]] [[fi:Potkuri]] [[sv:Propeller]] [[tr:Pervane]] [[zh:螺旋槳]]

Sõukruvi: erinevus redaktsioonide vahel