Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Märjamaa kihelkond''' ([[saksa keel|sks]] ''Kirchspiel Merjama'') oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]]l.
 
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/marjamaa.shtml Märjamaa kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref>
 
1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]] ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati [[Paldiski kreis]]i külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser [[Paul I]] halduskorra ja taastas endised olud.<ref>[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=39&Itemid=210 Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918] Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref>
 
1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.<ref>[http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/marjamaa/elu/vana-foto-marjamaa-kihelkond-kumme-aastat-hiljem.d?id=63256520 "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem"] Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011</ref>
 
Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud [[Meinhard Uustalu]]. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.<ref>[http://www.videvik.ee/?id=432 "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo"] Videvik, 11. aprill 2002</ref>
 
==Mõisad==
Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 [[kirikumõis]], 12 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 4 [[kõrvalmõis]]aga, 3 [[poolmõis]]at ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/>
*[[Märjamaa kirikumõis]] (''Pastorat Merjama'')
*[[Haimre mõis|Haimre]] (''Heimar'') rüütlimõis
*[[Kasti mõis|Kasti]] e Vana-Kasti (''Alt-Kasty'') rüütlimõis
*[[Kauri mõis|Kauri]] (''Kauri''), Sõtke kõrvalmõis
*[[Kuuda mõis|Kuuda]] (''Kuda'') poolmõis
*[[Kõrvetaguse mõis|Kõrvetaguse]] (''Körwentack'') rüütlimõis
*[[Lümandu mõis|Lümandu]] (''Limmat'') rüütlimõis
*[[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]] (''Moisama'') rüütlimõis
*[[Mõraste mõis|Mõraste]] (''Fersenau'') rüütlimõis
*[[Männiku mõis|Männiku]] (''Mennik, Tannenhof'') endine poolmõis, hiljem mõisa staatuse minetanud
*[[Nõmmpere mõis|Nõmmpere]] (''Waldeck'') poolmõis
*[[Orgita mõis|Orgita]] (''Rosenthal'') rüütlimõis
*[[Paeküla mõis|Paeküla]] (''Paenküll'') rüütlimõis
*[[Pargi mõis|Pargi]] (''Parkhof'') poolmõis
*[[Päädeva mõis|Päädeva]] (''Pedua''), Orgita kõrvalmõis
*[[Sõtke mõis|Sõtke]] (''Sötküll'') rüütlimõis
*[[Uue-Kasti mõis|Uue-Kasti]] (''Neu-Kasty''), Vana-Kasti kõrvalmõis
*[[Uue-Märjamaa mõis|Uue-Märjamaa]] (''Neu-Merjama''), Vana-Kasti kõrvalmõis
*[[Uuesalu mõis|Uuesalu]] (''Neuhall''), oli hiljem mõisa staatuse minetanud
*[[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] (''Waddemois'') rüütlimõis
*[[Valgu mõis|Valgu]] (''Walck'') rüütlimõis
*[[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]] (''Alt-Merjama'') rüütlimõis
 
==Vallad==
*Haimre vald (1866–1917)
*Kasti vald (1866–1891)
*Konuvere vald (1866–1891)
*Kõrvetaguse vald (1866–1891)
*Lümandu vald (1866–1868)
*Lümandu vald (1868–1891)
*Mõisamaa vald (1866–1891)
*Märjamaa vald (1866–1917)
*Orgita vald (1866–1891)
*Paeküla vald (1866–1891)
*Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
*Sõtke vald (1866–1891)
*Tolli vald (1866–1891)
*Vaimõisa vald (1866–1896)
 
==Märjamaa kihelkonna pärand==
Esimene [[Eesti Rahva Muuseum]]i vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.<ref>[http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/Marjamaa-kihelkond Märjamaa kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref>
 
==Kihelkonna alad tänapäeval==
Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub [[Märjamaa vald]]a, väike kirdenurk kuulub [[Raikküla vald]]a.<ref name="mois"/>
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{Märjamaa kihelkond}}
{{Läänemaa kihelkonnad}}
 
104 390

muudatust