Struktuurisemiootika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pisi |
|||
2. rida:
'''Struktuurisemiootika''' ([[inglise keel]]es ''semiotics of the structure'') on uurimissuund [[graafiteooria]] ja [[semiootika]] piirimail. See kujutab endast praktilist moodust [[struktuur]]i ja selle omaduste semiootiliseks modelleerimiseks ([[inglise keel]]es ka ''computational semiotic'') <ref> Rieger, Burghard B. 1998. A Systems Theoretical View on Computational Semiotics. Modeling text understanding as meaning constitution by SCIPS, in: ''Proceedings of the Joint IEEE Conference on the Science and Technology of Intelligent Systems (ISIC/CIRA/ISAS-98)'', Piscataway, NJ (IEEE/Omnipress) 1998, pp. 840-845 </ref>.
Graafe on mitmesuguste kaudsete [[invariant]]ide ([[polünoom]]ide, [[spekter|spektrite]] jt) baasil esitatud nö [[graafi kanooniline esitus|kanoonilisel kujul]] <ref> Y. Gurevich. ''From Invariants to Canonization''. – The Bull. of Euro. Assoc. for Comp. Sci., No. 63, 1997 </ref>. Paraku ei sisalda niisugused esitused teavet [[graafi struktuur]]i ja selle [[graafi sümmeetria|sümmeetriaomaduste]] kohta. Graafi esitamisel tema [[automorfismide rühm]]a põhjal tekib keerukama struktuuri puhul palju küsitavusi.
== Selgitus ==
18. rida:
== Lähteprintsiip ==
Lähtugem hüpoteetilisest kuid töötavast põhimõttest, et graafi ''G'' struktuur ''S'' on identifitseeritav (mõõdetav)
==Teostus==
| |||