Johann Wilhelm Friedrich von Hezel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P cat
Epp (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida:
[[File:Johann Wilhelm Friedrich von Hezel.jpg|thumb|Johann Wilhelm Friedrich von Hezel 1792. aastal Dresdenis avaldatud gravüüril, autor ]]
'''Johann Wilhelm Friedrich von Hezel''' (ka '''Hetzel'''; [[16. mai]] [[1754]], [[Königsberg]] - [[15. juuni]] [[1824]]<ref>Surmadaatum võib olla ka 12. juuni 1824.</ref>, [[Tartu]]) oli teoloog, orientalist ja keeleteadlane, [[Tartu Ülikool]]i eksegeetika ja idamaiste keelte professor<ref name="eeva">[http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=353 Hezel] andmebaasis EEVA</ref> 1802-18201802–1820<ref>http://tartu.ester.ee/record=b1450253~S1*est</ref> ja [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonna]] esimene [[dekaan]] pärast ülikooli taastamist 1802. aastal<ref name="tänava">[http://www.tartupostimees.ee/749462/tartu-sai-j-w-f-hezeli-tanava/ "Tartu sai J. W. F. Hezeli tänava"] Tartu Postimees, 23.02.2012</ref>.
 
Hezeli isa oli pastor Königsbergis<ref name="ADB">[http://de.wikisource.org/wiki/ADB:Hezel,_Wilhelm_Friedrich Hezel, Wilhelm Friedrich], Allgemeine Deutsche Biographie</ref>.
 
1780-17861780–1786 elas ta [[Tüüring]]is [[Ilmenau]] linna lähistel [[Grenzhammer]]is. Enne Tartusse tulekut õpetas ta ka [[Giesseni ülikool]]is, kus tema loenguid kuulas saksa teoloog ja klassitsist [[Friedrich Karl Rumpf]] (1772-18241772–1824).
 
Hezel valdas saksa, araabia, heebrea, kreeka, prantsuse, ladina ja inglise keelt<ref name="eeva" />. Ta avaldas prantsuse, inglise, heebrea, araabia jt keelte õpikuid ja grammatikaid, samuti töid [[paleograafia]] ja [[numismaatika]] alalt.
10. rida:
Tartu Ülikoolis 19. sajandi algul toimunud võitluses [[ratsionalism (teoloogia)|ratsionalism]]i ja [[pietism]]i vahel seisis Hezel selgelt ratsionalismi poolel, 1809. aastal avaldas ta [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke ratsionalismi vaimus. Selle tagajärjel võeti talt 1813. aastal õigus lugeda [[eksegees|eksegeetilisi]] aineid. Ta lahkus professori ametikohalt seoses 1820. aastate alguses toimunud usuteaduskonna pietistliku reformiga.<ref>Tarmo Kulmar, Urmas Petti, Alar Laats [http://www.us.ut.ee/27673 "Eesti teoloogiateaduse ajaloost: Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni"]</ref>
 
Tema naine [[Charlotte Henriette von Hezel]] (neiupõlvenimega Schwabe, 1755-18171755–1817) tegutses peamiselt mehe sekretärina. 1779. aasta maist alates andis ta Tüüringis Ilmenaus kaheksa kuu vältel välja kaks korda kuus ilmunud naisteajakirja "Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht" (teistel andmetel 70 numbrit).<ref>Katherine R. Goodman [http://books.google.ee/books?id=uRbDBYTnmQMC&pg=PA292&lpg=PA292&dq=charlotte+von+hezel&source=bl&ots=MkNKekKcid&sig=hgDTEmcw-DQGCm4TVHoUXb8X8OI&hl=en&sa=X&ei=_6FLT7zAL4z14QSI84HqAw&redir_esc=y#v=onepage&q=charlotte%20von%20hezel&f=false "Amazons and Apprentices: Women and the German Parnassus in the Early Enlightenment"] Camden House, 1999</ref><ref>Melanie Archangeli [http://www.jstor.org/pss/20688872 "Charlotte von Hezel and ''Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht'': An Eighteenth-Century Challenge to Gender and Genre"] - ''Women in German Yearbook'' 14 (1998), lk 71-8971–89</ref><ref>Melanie Archangeli [http://www.jstor.org/pss/30227298 "Subscribing to the Enlightenment: Charlotte von Hezel Markets ''Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht''"] - ''Book History'' 2 (1999), lk 96-12196–121</ref><ref>Carol Strauss Sotiropoulos [http://books.google.ee/books?id=80e-gY-4VY8C&pg=PA244&dq=charlotte+von+hezel&hl=en&sa=X&ei=J6NLT5XHEoHl4QTnv5HqAw&ved=0CE8Q6AEwAw#v=onepage&q=charlotte%20von%20hezel&f=false "Early feminists and the education debates: England, France, Germany, 1760-18101760–1810"] Fairleigh Dickinson Univ Press, 2007, lk 244</ref>
 
Hezelil oli üks tütar, kes abiellus professor [[Christian Heinrich Gottlieb Köchy]]ga (1769-18281769–1828). Nende poeg oli viiulivirtuoos [[William Köchy]] (1815 - pärast 1846).
 
Tema poeg Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel (09.08.1786, Giessen - 1831, Tartu) õppis 1802-061802–06 Tartu Ülikoolis ja kaitses 1808. aastal filosoofiadoktori kraadi, töötas Tartus advokaadina, linnasündikuna (1810) ja ülikooli sündikuna (1812-191812–19)<ref name="isik2">[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=126 Hezel] TLÜAR rahvusbibliograafia isikuandmebaasis</ref> ning avaldas käistlusi [[Liivimaa]] õigusest.
 
Kuni [[Teise maailmasõda|Teise maailmasõjani]] kandis Hezeli nime praegune [[Juhan Liivi tänav]], kus Hezel elas nüüdse arhiivihoone kohal asunud majas kuni surmani. 2012. aasta veebruaris otsustas Tartu linnavolikogu nimetada Hezeli järgi kesklinna tänava, mis viib Juhan Liivi tänavalt ja [[Karl Ernst von Baeri tänav]]ale<ref name="tänava" />.
28. rida:
 
==Kirjandus==
* "Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland" Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1829, S. 280–292 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1859, S. 263-264263–264
* "Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960" Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 319
* "Eesti kirjanduse ajalugu" I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 384, 385, 389, 390
* Hasselblatt, Cornelius "Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart" Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 192
* Suits, Gustav "Eesti kirjanduslugu" Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 107, 129-130129–130, 150
 
{{JÄRJESTA:Hezel, Johann Wilhelm Friedrich von}}