Johann Wilhelm Friedrich von Hezel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P cat |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
1. rida:
[[File:Johann Wilhelm Friedrich von Hezel.jpg|thumb|Johann Wilhelm Friedrich von Hezel 1792. aastal Dresdenis avaldatud gravüüril, autor ]]
'''Johann Wilhelm Friedrich von Hezel''' (ka '''Hetzel'''; [[16. mai]] [[1754]], [[Königsberg]]
Hezeli isa oli pastor Königsbergis<ref name="ADB">[http://de.wikisource.org/wiki/ADB:Hezel,_Wilhelm_Friedrich Hezel, Wilhelm Friedrich], Allgemeine Deutsche Biographie</ref>.
Hezel valdas saksa, araabia, heebrea, kreeka, prantsuse, ladina ja inglise keelt<ref name="eeva" />. Ta avaldas prantsuse, inglise, heebrea, araabia jt keelte õpikuid ja grammatikaid, samuti töid [[paleograafia]] ja [[numismaatika]] alalt.
10. rida:
Tartu Ülikoolis 19. sajandi algul toimunud võitluses [[ratsionalism (teoloogia)|ratsionalism]]i ja [[pietism]]i vahel seisis Hezel selgelt ratsionalismi poolel, 1809. aastal avaldas ta [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke ratsionalismi vaimus. Selle tagajärjel võeti talt 1813. aastal õigus lugeda [[eksegees|eksegeetilisi]] aineid. Ta lahkus professori ametikohalt seoses 1820. aastate alguses toimunud usuteaduskonna pietistliku reformiga.<ref>Tarmo Kulmar, Urmas Petti, Alar Laats [http://www.us.ut.ee/27673 "Eesti teoloogiateaduse ajaloost: Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni"]</ref>
Tema naine [[Charlotte Henriette von Hezel]] (neiupõlvenimega Schwabe,
Hezelil oli üks tütar, kes abiellus professor [[Christian Heinrich Gottlieb Köchy]]ga (
Tema poeg Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel (09.08.1786, Giessen
Kuni [[Teise maailmasõda|Teise maailmasõjani]] kandis Hezeli nime praegune [[Juhan Liivi tänav]], kus Hezel elas nüüdse arhiivihoone kohal asunud majas kuni surmani. 2012. aasta veebruaris otsustas Tartu linnavolikogu nimetada Hezeli järgi kesklinna tänava, mis viib Juhan Liivi tänavalt ja [[Karl Ernst von Baeri tänav]]ale<ref name="tänava" />.
28. rida:
==Kirjandus==
* "Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland" Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1829, S. 280–292 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1859, S.
* "Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960" Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 319
* "Eesti kirjanduse ajalugu" I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 384, 385, 389, 390
* Hasselblatt, Cornelius "Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart" Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 192
* Suits, Gustav "Eesti kirjanduslugu" Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 107,
{{JÄRJESTA:Hezel, Johann Wilhelm Friedrich von}}
|