Erinevus lehekülje "Jaan Lepp" redaktsioonide vahel

Lisatud 765 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
{{See artikkel| räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit [[Jaan Lepp juunior]]}}
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Pilt =
| Pildisuurus =
| Pildi info =
| Nimi = Jaan Lepp
| Hüüdnimi =
| Sünniaeg = [[19. juuli]] [[1895]]
| Sünnikoht = [[Anija vald]], [[Harjumaa]]
| Surmaaeg =[[9. detsember]] [[1941]]
| Surmakoht = [[Kirov]] [[NSV Liit]]
| Teenistused =
| Auaste = [[kolonelleitnant]]
| Juhitud üksused = [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2]] <br> [[Kaitseliidu Narva malev]]<br>[[10. Üksik Jalaväepataljon]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br>[[Vabadussõda]]
| Autasud =[[Püha Stanislavi orden]]i III järk <br>[[Vabadusrist]] <br> [[Kotkarist]] <br>Läti [[Karutapja orden]]
}}
'''Jaan Lepp''' ([[19. juuli]] [[1895]] [[Anija vald]], [[Harjumaa]] - [[9. detsember]] [[1941]] [[Kirov]] [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
 
== Teenistus sõjaväes ==
'''Jaan Lepp''' ([[19. juuli]] [[1895]] [[Anija vald]], [[Harjumaa]] - [[9. detsember]] [[1941]] [[Kirov]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
Jaan Lepa sõjaväeline tegevus hõlmas põhiliselt nii Eestiastus [[Kaitseliit1915]]u kui ka sõjaväge. Mais [[1915]] astusaasta tamaikuus vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]]. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus Düüna[[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha StanislauseStanislavi ristorden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks.
 
Jaan Lepp osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], tegeles aktiivselt spordiga.
 
Kolonelleitnant Jaan Leppa on autasustatud [[Vabadusrist]]i, [[Kotkarist]]i teenetemärgi, Läti [[Karutapja orden]]i ja teiste ordenitega.
 
== Sõjaväes ==
 
Jaan Lepa sõjaväeline tegevus hõlmas põhiliselt nii Eesti [[Kaitseliit]]u kui ka sõjaväge. Mais [[1915]] astus ta vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]]. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus Düüna rindel. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislause rist]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks.
 
[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood]]uülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta [[staabikapten]]iks.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus ta Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
 
Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati ta selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
 
==Hilisem teenistusTeenistus Kaitseliidus==
J. Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
 
Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
 
[[15. november|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a ajutiseks kohusetäitjaks.
Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk. <ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
 
Jaan Leppa kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]].<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
 
Jaan Lepa suhtes viidi kohtuotsus täide 9. detsembril 1941 kell 18.55.
 
==Tunnustused==
Kolonelleitnant Jaan Leppa on autasustatud [[Vabadusrist]]i, [[Kotkarist]]i teenetemärgi, Läti [[Karutapja orden]]i ja teiste ordenitega.
* [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk]] 2005 (postuumselt)
 
70 947

muudatust