Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
== Ajalugu ==
 
[[1842]]. aastal asutati [[Tallinn]]as [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]] (''Estländische Literärische Gesellschaft''), mis oli baltisaksa teaduslik selts, mille üheks eesmärgiks sai muuseumi loomine "kodumaa süvendatud tundmaõppimiseks tema ajaloo, kunsti, tootmise, tehnoloogia ja looduse uurimise kaud". Järgneva kahekümne aasta jooksul tekkinud rikkalike kollektsioonide põhjal avati [[1864]]. aastal [[Kanuti gild]]i hoones EKÜ [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]].
 
[[1911]]. aastal ostis EKÜ [[Toompea]]le [[Kohtu tänavaletänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]ale [[Ungern-Sternbergi palee]] hoone, mis aitas jõuliselt kaasa muuseumi tegevuse elavnemisele. Kubermangulinna ainus muuseum sai oma üldharivate loengute ja näitustega Tallinna kultuurielu tähtsaks keskuseks.
 
Eesti Vabariigi ([[1918]]–[[1940]]) ajal kasvasid jõudsalt arheoloogiakogu, loodusteaduslikud ja kultuuriloolised kollektsioonid ning [[arhiiv]].
 
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist 1940. aastal]] muuseum riigistati ja selle baasil loodi '''Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum'''. Osa varadest jaotati teistele muuseumidele. Loodusteaduslike kogude põhjal loodi iseseisev [[Loodusmuuseum]]. Sõjajärgseil aastail, tugeva ideoloogilise surve mõjul, viidi muuseumis lisaks muuseumitöötajate [[represseerimine|represseerimisele]] läbi ka nõndanimetatud "kahjulike" materjalide kõrvaldamine, mille käigus tuli hävitada kõik, mis meenutas omariikluse aega. Põhifondid on siiski suures osas säilinud tänu tolleaegsete koguhoidjate isiklikule entusiasmile.
 
Oma praegusesse asukohta [[Suurgildi hoone]]s kolis muuseum [[1952]]. aastal.
 
[[Pilt:Orlovi loss 2006.jpg|pisi|Maarjamäe loss, kus asub lähiajaloo väljapanek.]]
52 466

muudatust