Kihelkonnakool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Kihelkonnakool''' (luteri usu kihelkonnakool, rahvapärase nimetusega köstrikool) oli [[Eesti]]s aastail [[1805]]–[[1920]] tegutsenud teise (kõrgema) astme [[talurahvakool]], kuhu võeti õppima peale [[vallakool]]i lõpetamist või muul viisil esimese astme hariduse omandamist. 1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti luteri usu kihelkonnakoolid [[algkool]]ideks.
 
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti luteri usu kihelkonnakoolid [[algkool]]ideks.
==Koolide juhtimisorganid==
 
==Kihelkonnakoolide asutamine==
Esimesed kihelkonnakoolid loodi Liivimaal [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa]] [[kindralkuberner]] [[George Browne]] 1765. aasta [[koolipatent|koolipatendi]] alusel, esimeseks kihelkonnakooliks oli [[Kanepi]]s aastetel 1804–1818 tegutsenud [[Kanepi Gümnaasium|Kanepi kihelkonnakool]].
 
[[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadused|talurahvaseaduse]] järgi pidi iga [[kihelkond]], kus oli vähemalt 2000 meeshinge, asutama kihelkonnakooli ja seda kogukondade poolt ülal pidama. [[Põhja-Eesti]]s hakkasid luteri usu kihelkonnakoolid levima 1870. aastatel, nende asutamine muudeti [[Eestimaa kubermang]]us kohustuslikuks [[1875]]. aastal.
 
==Koolide juhtimisorganid==
Kihelkonnakoolide üle teostasid järelevalvet esialgu kirikueestseisja ja kirikuõpetaja, alates [[1840]]. aastast [[kreisi maakoolivalitsus]]ed Liivimaal, ja [[provintsi koolikolleegium]] [[Saaremaa]]l. Eestimaal kuulusid kihelkonnakoolid alates [[1875]]. aastast [[kreisi koolikomisjon]]ide ja alates [[1887]]. aastast [[rahvakoolide inspektor]]ite järelevalve alla.<ref>Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 110.</ref>
 
13. rida ⟶ 17. rida:
==Õppeained==
[[1819]]. aasta talurahvaseaduse järgi oli Liivimaa kihelkonnakoolides kohustuslik õpetada kirjutamist, rehkendamist, kirikulaulu ja katekismust. [[1874]]. aastast alates tuli Liivimaa kihelkonnakoolides õpetada usuõpetust, emakeelt, saksa keelt, vene keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist, laulmist, võimlemist ja aiatööd. Samu õppeaineid õpetati ka Eestimaa kihelkonnakoolides.
 
Kihelkonnakooli haridusega võis järgnevalt töödata [[vallakool]]iõpetajana, [[vallakirjutaja]] jt. valla atseme ametnikuna.
 
Õppekeeleks kihelkonnakoolides oli üldiselt eesti keel, mõnel pool mindi järk-järgult üle saksa keelele. [[Venestamine|Venestamisreformidega]] aastail [[1887]]–[[1892]] muudeti õppetöö venekeelseks. Alates [[1917]]. aasta sügisest toimus õppetöö eesti keeles.<ref>Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 110.</ref>