Redaktsioon: 24. veebruar 2012, kell 14:02 redigeeri Pärtel Toompere (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1092 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. veebruar 2012, kell 22:16 redigeeri eemalda Claudio (arutelu \| kaastöö) 69 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: ===Lapsepõlv Eisenachis (1685–1695)=== [[Pilt:JSBWohnorte.svg\|thumb\|Linnad, kus Bach elas]] Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi [[21. märts]]il [[1685]] [[Eisenach]]is organisti [[Johann Ambrosius Bach]]i ja [[Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bach]]i noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu [[Johann Christoph Bach (1645–93)]] tutvustas noorele sugulasele [[orel]]imängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima [[Eisenach]]i ladinakoolis.<ref>Hubov, lk 14</ref> Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna [[Johann Christoph Bach (1671–1721)\|Johann Christoph Bachi (1671–1721)]] juurde lähedalasuvasse [[Ohrdruf]]i.<ref>Geck, lk 13</ref> 51. rida: ===Leipzig (1723–1750)=== 5. juulil [[1722]] suri [[Leipzig]]i Tooma kiriku kantor [[Johann Kuhnau]] ja koht jäi vakantseks. Pärast keskpäraste kandidaatide väljapraakimist jäi sõelale neli meest: Johann Fasch (kapellmeister Anhalt-Zerbstist), [[Georg Philipp Telemann]] (muusikadirektor Hamburgist), [[~~Johann Christian~~Christoph Graupner]] (kapellmeister Darmstadtist) ja Bach. Telemann sai aga just sel ajal Hamburgist palgakõrgenduse ning otsustas jääda sinna, loobudes kandideerimisest Leipzigisse. Kuna Bachi ülejäänud konkurente oma õukondadest vabaks ei lastud, jäi koht temale.<ref>Geck, lk 88</ref> Kusjuures protokolli kirjutas apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz: "... et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane ..."<ref>Geck, lk 83</ref> Oma kantoriproovi sooritas Bach 7. veebruaril 1723 Tooma kirikus, kui esiettekandele tulid kaks selleks puhuks kirjutatud [[kantaat]]i: "Jesus nahm zu sich die Zwölfe" (BWV 22) ja "Du wahrer Gott und Davids Sohn" (BWV 23).<ref>Geck, lk 89</ref> Koos Tooma kantori ülesannetega kaasnes muusikadirektori töö neljas Leipzigi linnakirikus. Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk kirikumuusikat. Näiteks kirikukantaate kirjutas Bach Leipzigi perioodi algul umbes 60 aastas. Perioodi tähtsamateks teosteks on Missa h-moll, Johannese ja Matteuse passioon, Lihavõtteoratoorium, Jõuluoratoorium, Clavierübung, [[Muusikaline ohver]], [[Fuugakunst]], [[Hästitempereeritud klaviir]]i II osa jpt. 58. rida: [[Pilt:HPIM4669.jpg\|thumb\|Bachi haud Leipzigi Toomakirikus]] Johann Sebastian Bach suri 28. juulil [[1750]] kell 20:15 [[Leipzig]]is ja on maetud ~~Toomakirikusse~~Tooma kirikusse. Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi.<ref>Geck, lk 150</ref> Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil, seda suuresti tänu helilooja [[Felix Mendelssohn Bartholdy]]le. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris.<ref>Mendelssohn Bartholdy, lk 8</ref> Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 Prelüüdi ja fuugat on inspireeritud viimase Leipzigi-aegsest loomingust. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad [[Robert Schumann]] ja [[Ferenc Liszt]]. Neist viimane kirjutas ulatusliku Prelüüdi ja fuuga orelile teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti. Esimese Bachi-biograafia kirjutas 1802. aastal [[Johann Nikolaus Forkel]], pannes sellega aluse hilisemale mahukale Bachikirjandusele ja laiemalt ka romantilistele helilooja-biograafiatele. 20. sajandi Bachi-kirjandust mõjutas väga oluliselt [[Albert Schweitzer]]i 1908. aastal ilmunud monograafia.

Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel