Erinevus lehekülje "Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{Asutus
|Nimi = Eestimaa Kubermangu<br> Ajutine Maanõukogu<br>Maanõukogu<br>Eesti Maapäev
|Embleem =
|Embleemiallkiri =
|Pilt =
|Pildiallkiri =
|lühend =
|moodustatud = [[12. aprill]] [[1917]]
|likvideeritud = [[23. aprill]] [[1919]]
|tüüp = Esinduskogu
|eesmärk =
|peakorter = [[Toompea loss]]
|asukoht = [[Lossi plats]] 1a, 15165 Tallinn
|piirkond = [[Eestimaa kubermang]] ja [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond = Maanõukogu juhatus, [[Maanõukogu Vanematekogu]]
|kõrgemalseisev_asutus =
|alluv_asutus = [[Eesti Maavalitsus]], [[Eesti Ajutine Valitsus]]
|töötajad =
|eelarve =
|veebileht =
}}
'''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''' (teised, mitteametlikud nimetused: '''(Ajutine) Maanõukogu''', '''Eesti Maanõukogu''', '''(Eesti) Maapäev''') oli esimene [[Eesti]] rahvaesindajate [[omavalitsus]]organ aastatel [[1917]]–[[1919]].
[[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska]]
 
==Maanõukogu loomine==
 
 
Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti [[5. juuni]]l 1917.
 
7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
 
===Tegevus===
Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l [[1917]]. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini [[1919]], ajutiseks esimeheks valiti [[Artur Vallner]], keda hiljem asendasid [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]].
 
IstungjärkudeMaanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsestegutsevaks täidesaatvaks organiks [[Maanõukogu Vanematekogu]], mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 [[Konstantin Päts]].
 
Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.
[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistilike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim- Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
 
[[28. november|28. novembril]] 1917. aastal kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
 
==Kaksikvõim Eestis 1917. aastal==
Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool(rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada ainuvõimu[[ainuvõim]]u. Eestis oli kaks peavoolu – Eesti [[autonoomia]]t ja järgnevalt iseseisvust[[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnaderakonnadja jaEesti sotsialistid ning Venemaa bolševikkude pooltloodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti Kommunistlik Partei|eesti kommunistid]]/sotsialistid. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat toetasid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]: [[Hans Kruus]]i, veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]].
{{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}}
Rahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna Eesti grupp [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad käsikäes.
 
Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse gruppi, mõlemal grupil olid oma häälekandjad. Ühe grupi juhtivaid tegelasi olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Rästas]], [[Klein]], [[Karl Rimm|Rimm]], [[Rudolf Vakman|Vakman]], neil oli ajakiri "[[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]". Teise gruppi kuulusid [[Jakob Palvadre|Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann|Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli "[[Edasi]]".
 
----
==Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon==
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.
 
[[19. veebruar]]il [[1918]]. aaastal moodustas [[Maanõukogu Vanematekogu]] [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]].
 
[[24. veebruar]]il 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]].
 
Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas [[Konstantin Päts]]iga., Välisministri[[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis [[Jaan Poska]].
 
Ajavahemikul [[3. mai]] - [[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.
 
==Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris==
[[10. detsember|10. detsembril]] sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.
[[19. november]] 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.
 
20. novembril 1918. aastal alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakond|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide–Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.
 
[[10. detsember|10. detsembril]] 1918. aastal sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.
[[5. aprill|5.]] - [[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised.
 
[[5. aprill|5.]] - [[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. aastal.
 
Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna [[1935]]. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.
#[[Karl Johannes Virma]]
#[[Jaak Ümarik]]
{{algus}}
 
{{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu | aeg=[[1917]]–[[1919]] | järgnev=[[Asutav Kogu]]}}
{{lõpp}}
{{Commonskat|}}
== Vaata ka ==
* [http://www.rahvusraamatukogu.ee/81901 EESTIMAA KUBERMANGU AJUTISE MAANÕUKOGU LIIKMED] piltidega
63 491

muudatust