Eesti Tööerakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: de:Eesti Tööerakond |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Partei|
'''Eesti Tööerakond''' moodustati [[1917]]. aastal ning ta jätkas oma tegevust ka iseseisvunud Eestis. [[1932]]. aasta jaanuaris ühines Eesti Tööerakond [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] ja [[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonnaga]] ühtseks [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikuks Keskerakonnaks]].▼
partei_nimi = Eesti Tööerakond|
partei_nimi_keeles = |
partei_logo = |
color_code = |
partei_staatus = |
esimees = [[Jüri Vilms]]<br>[[Otto Strandman]]<br>[[Ants Piip]]<br>[[Juhan Kukk]]<br>[[Theodor Pool]]<br>[[Julius Seljamaa]]|
Eurparlament = |
ajaleht = |
colorcode = blue |
koalitsioon = |
ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] |
kodulehekülg = |
asutamine = [[1917]], liitumine 1932|
peakorter =
}}
'''Eesti Tööerakond''' [[1917]]. aastal moodustatud [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] erakond.
==Partei moodustamine==
Oma iseseisva tegutsemise perioodil oli Tööerakond [[Eesti]] poliitikas üks aktiivsemaid. Ta toetas [[demokraatia|demokraatlikku]] riigikorda. Tööerakonna põhimõtted määrati kindlaks nende 1917. aastal avaldatud erakonna eeskavas. Toona oli Tööerakonna liidriks [[Jüri Vilms]].▼
▲
[[Pilt:Otto Strandman.jpg|pisi|Otto Strandman]]
[[File:Ants Piip.jpg|thumb|Ants Piip]]
[[Pilt:Juhan Kukk.jpg|pisi|Juhan Kukk]]
[[Pilt:Saadik Julius Seljamaa, ERM Fk 2731-1354.jpg|pisi|Julius Seljamaa]]
▲Oma iseseisva tegutsemise perioodil oli Tööerakond [[Eesti]] poliitikas üks aktiivsemaid. Ta toetas [[demokraatia|demokraatlikku]] riigikorda. Tööerakonna põhimõtted määrati kindlaks nende 1917. aastal avaldatud erakonna eeskavas.
1917. aasta 30. septembril (13. oktoobril) toimunud Eesti Tööerakonna I kongressil ei toetanud Tööerakond [[Petrograd]]is toimunud bolševike [[oktoobrirevolutsioon|riigipööret]], toetades [[Asutav Kogu|Asutavat Kogu]], kuid positsioneerisid end sotsiaaldemokraatlikul positsioonil: {{tsitaat|Eesti tööerakonna osa määrab praegusel ajal iseenesest kindlalt ära, tal tuleb ühelt poolt vastu seista enamlaste katsetele, mis rahvavalitsuse võidulepääsemist püüavad takistada, teiselt poolt aga valvel seista, et teine äärmus, meie parempoolsed rühmad meie elukorda ainult varandusliste kihtide majandusliste huvide kohaselt korraldama ei saaks hakata.|<ref>[[Uus Päevaleht]], [https://sites.google.com/site/uusaeg/t%C3%B6%C3%B6erakond1917 13. detsember 1917, nr 780, lk.3]</ref>|}}
{{tsitaat|Eesti Tööerakond tunnistab, et kõige demokraatilisema valitsusõiguse põhjal valitud [[Asutav Kogu|Eesti asutav kogu]], missugune selle enamus ka ei seaks, kõige õiglasem ja selgem rahva tahtmise arvestaja on ja sellepärast temal ka täieline võim ja iseseisvus peab olema||}}
[[1919]]. aasta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel saavutas Eesti Tööerakond [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] järel suuruselt teise häälte arvu. Esimese valitsuse moodustas tööerakondlane [[Otto Strandman]].▼
{{tsitaat|Seni pidas Eesti tööerakonna programm Eestile kõige kohasemaks autonoomiat föderatiivsel alusel muu Venemaaga, seejuures silmas pidades meie majanduslisi huvisid, riigikaitset jne. Kuid viimasel ajal on olud Venemaal sedavõrd muutunud, et see nõudmine mitte enam küllalt kohane pole. Nimelt tähendati konverentsil võimaluse peale, et mitmed rahvad, muu seas ka Ukraina Venemaast täieste lahku võivad lüüa, ja siis ei suudaks järelejääjad väikerahvad Venemaaga föderatsioonis olles Suur-Vene rahvusele selleks enam küllalt tugevat vastukaalu pakkuda, nagu see nende rahvusliste huvide kaitseks tarvilik. Sellepärast tuleb meil Venemaa föderatsiooni kõrval ühtlasi ka teisi võimalusi kaalumise alla võtta, mis meie maa ja rahva huvisid paremine suudaksid kindlustada. Niisugustest võimalustest leidsid mitmed konverentsi liikmed kõige kohasema olevat selle, kui Eestist erapooletu iseseisev vabariik luuakse, kelle iseseisvus ja huvid kõigi suurriikide kaitse all seisavad.||}}
Tööerakonna liidriks oli erakonna tegevuse alguses [[Jüri Vilms]], kuid pärast tema hukkumist olid hiljem partei liidriteks [[Otto Strandman]], [[Ants Piip]], [[Juhan Kukk]], [[Theodor Pool]] ja [[Julius Seljamaa]].
Esialgu oli Tööerakond poliitilisel skalaal [[vasakpoolsus|vasak]]tsentristlik ja mõõdukalt sotsialistlik, seejärel arenes [[tsentrism|tsentrumi]] suunas ja kaotas sellega ka liikmeid<ref>[http://www.sotsdem.ee/index.php?module=Public&action=Show&a=100040 Eesti sotsiaaldemokraatia ajaloost]</ref>, 1925. aastal eraldus [[Asunike Koondis]] ning 1932. aastal liitus Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks.
==Eesti Tööerakond Ülevenemaalises Asutavas Kogus==
Eesti Tööerakond saadikud osalesid 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimisnimekirjad Eestis|Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel]] ning partei saadikud Jüri Vilms ja [[Julius Seljamaa]] valiti [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] saadikuiks.
==Eesti Tööerakond Asutavas Kogus==
▲[[1919]]. aasta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel saavutas Eesti Tööerakond [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] järel suuruselt teise häälte arvu. [[Otto Strandmani esimene valitsus|Esimese valitsuse moodustas]] tööerakondlane [[Otto Strandman]].
==Eesti Tööerakond I Riigikogus==
[[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] 1920. aastal sai Tööerakond 99 030 häält, mis oli 21,0% häältest ja 22 kohta [[I Riigikogu]]s.
==Eesti Tööerakond II Riigikogus==
[[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] 1923. aastal sai Tööerakond 51,674 häält, mis oli 11,2% häältest ja 12 kohta [[II Riigikogu]]s.
==Eesti Tööerakond III Riigikogus==
[[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] 1926. aastal sai Tööerakond 64 648 häält, mis oli 12,4% häältest ja 12 kohta [[III Riigikogu]]s.
==Eesti Tööerakond IV Riigikogus==
[[IV Riigikogu valimised|IV Riigikogu valimistel]] 1929. aastal sai Tööerakond 51,527 häält, mis oli 10,2% häältest ja 10 kohta [[IV Riigikogu]]s.
==Eesti Tööerakond V Riigikogus==
Enne 1932. aasta [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimisi]] liitusid [[Kristlik Rahvaerakond]], Tööerakond, [[Kristlik Rahvaerakond]] ja [[Majaomanike ühendus]] [[Eesti Rahvuslik Keskerakond|Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks]], mis ühenderakonnana sai 110,662 häält, mis oli 22,1% häältest ja andis RKE 23 kohta [[V Riigikogu]]s.
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti erakonnad|Tööerakond]]
| |||