Erinevus lehekülje "Prantslased" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (r2.6.5) (robot lisas: ga:Francaigh)
P
'''Prantslased''' on põliselt [[Prantsusmaa]]l elav romaani rahvas, [[Prantsusmaa]] põhirahvus. Prantslased räägivad [[prantsuse keel]]t. Prantsusmaal elab umbes 64 miljonit prantslast. Prantslasi ja prantsuse päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 110 miljonit, neist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 17 miljonit (neist 2 080 000 Kanada prantsuse päritolu), [[Kanada]]s 7 300 000, [[Argentina]]s 6 800 000, [[Suurbritannia]]s 6 200 000, [[Belgia]]s 4 200 000 ja [[Brasiilia]]s 1 000 000. Prantslasi elab arvukalt veel veel [[Tšiili]]s, [[Peruu]]s, [[Itaalia]]s ja [[Austraalia]]s.
 
Prantslaste lähedased [[sugulasrahvas|sugulasrahvad]] on [[hispaanlased]], [[itaallased]], [[portugallased]], [[katalaanid]] jtsjt.
 
Ajaloolistest hõimudest leiavad prantslased end põlvnevat peamiselt [[keldid|keldi]] hõimust [[gallialased|gallialastest]], kelle tuntuima kirjelduse andis [[Julius Caesar]] [[Gallia]] vallutamise aegu, germaani hõimust [[Frangid|frankidest]], kes rajasid Põhja-Prantsusmaale [[Frangi riik|Frangi riigi]], millest [[Karl Suur]]e valitsusajal [[9. sajand]]i algul sai keisririik, ning mõningal määral [[roomlased|roomlastest]]. Tänapäeva Prantsusmaa aladel on elanud arvukalt teisigi hõime ja rahvaid: põlisrahvastest [[liguurid]], [[ibeerid]] ja [[akvitaanid]] (sealhulgas [[baskid]]); [[Germaanlased|germaanlastest]] [[visigoodid]], [[burgundlased]] ja [[alemannid]]; itali rahvad, [[sarmaadid]] (sh [[alaanid]]), [[bretoonid]], [[sueebid]], [[saksid]], [[kreeklased]], [[maurid]] ehk [[saratseenid]] ning [[viikingid]] ehk [[normannid]].
[[Prantsuse konstitutsioon]]i esimese artikli järgi on prantslane ennekõike Prantsusmaa [[kodanik]], sõltumata oma [[päritolu]]st, [[rass]]ist või [[religioon]]ist. Nende põhimõtete alusel on kujunenud poliitika, mille kohaselt Prantsusmaa on territoorium, kus asuvaid inimesi seob prantsuse keel ning oletatav valmidus koos elada, nagu seda määratleb [[Ernest Renan]]i ''plébiscite de tous les jours'' ("igapäevane referendum" valmiduse kohta üheskoos elada, Renani [[1882]]. aasta essees "Qu'est-ce qu'une nation?" - "Misasi on rahvus?"). Mil viisil ühildub selline vaatenurk [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põhimõtetega, on tänini lahtine.
 
Tavapäraselt on Prantsusmaal alati elanud arvukalt välismaalasi. Prantsusmaa on ammugi hinnanud oma avatust, [[sallivus]]t ja pakutavate teenuste kvaliteeti. Taotlust omandada Prantsuse kodakondsus on sageli tõlgendatud loobumisena [[lojaalsus]]est eelmisele riigile, kui nende vahel pole [[topeltkondakondsustopeltkodakondsus]]e lepingut (nagu Prantsusmaal on näiteks [[Šveits]]iga).
 
Nähes end inklusiivse natsioonina, kes kannab universaalseid väärtusi, on Prantsusmaa alati hinnanud ja toetanud assimileerumist. Samas on assimileerumise edukus viimasel ajal kahtluse alla seatud. Süveneb rahulolematus nii üha kasvavate etnokultuuriliste [[enklaav]]idega kui ka nende sees. [[2005. aasta mässud Prantsusmaal]], mis toimusid raskete oludega ja vaestes eeslinnades, olid üks näide neist pingetest. Samas ei saa neid pidada rahvuslikeks konfliktideks (nagu neid on esinenud USAs ja Suurbritannias), vaid need olid ühiskondlikud konfliktid, mis said alguse sotsiaalmajanduslikest probleemidest, mis ei lasknud toimuda [[integratsioon]]il.
 
Revolutsioonieelsel Prantsusmaal määratleti Prantsuse riigi kodanikkond eelkõige [[territoorium]]i (''jus[[ius soli]]''), mitte päritolu (''jus[[ius sanguinisanguinis]]'') alusel. Feodaalõigus tunnistas isiklikku truudust suveräänile, kuid [[suverään]]ile alluv kodanikkond määratleti inimeste sünnimaa järgi. 3. septembril [[1791]] vastuvõetud konstitutsioon kinnitas aga, et need, kes on sündinud Prantsusmaal välismaalasest isa lapsena ja on määratlenud oma elukohaks Prantsusmaa, samuti need, kes on sündinud prantslasest isa lapsena välismaal, tulnud PRantsusmaalePrantsusmaale ja andnud kodanikuvande, saavad Prantsusmaa kodanikeks.
 
Prantsuse rahvusriik sündis pärast [[1789]]. aasta [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suurt Prantsuse Revolutsiooni]] ning [[Napoleon]]i keisririiki. See asendas vana [[Prantsuse kuningriik|Prantsuse kuningriigi]], mida valitsesid kuningad jumaliku õiguse alusel. Ajaloolase [[Eric Hobsbawm]]i hinnangul andsid aluse Prantsuse kodanikkonna ühtekuuluvustunde arenguks Napoleoni leiutatud massiline [[värbamine]] ning 1880. aastate riikliku koolisüsteemi seadused, mis lubasid mitmesugustel Prantsusmaal elutsevatel rühmadel seguneda. [[1870]]. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda]], mis viis lühiealise [[Pariisi Kommuun]]ini, oli [[Patriotism|patriootlike]] tunnete õhutamises äärmiselt tähtis. Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] jälgisid Prantsuse poliitikud hoolikalt vaidlusalust [[Alsace-Lorraine]]'i piirkonda, mis mängis olulist rolli prantsuse riigi ning seeläbi ka rahva enesemääratluses.
23 410

muudatust