|
'''Lääne-Eesti saarestik''' on [[saarestik|saarterühm]] [[Läänemeri|Läänemere]] idaosas. Selle pindala on 3933 km<sup>2</sup>, elanikke 46 000 (2003)<sup>2</sup><ref name="saarestik"> Autorite kollektiiv. 2003. [[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12 [Eesti A-Ü]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 308</ref>. Saarestikku eraldab [[Mandri-Eesti]]st [[Väinameri]] ja [[Läti]] [[Kuramaa]]st [[Kura kurk]].
Saarestiku suurimad saared on [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]] ja [[Vormsi]].
== Kliima ja loodus ==
Lääne-Eesti saarestiku kliima on Läänemere vahetu läheduse tõttu Mandri-Eestist merelisem. Selle loodus on isepärane, ja seal leidub mitmeid taimeliike, mida Mandri-Eesti territooriumil ei kasva (näiteks [[harilik jugapuu]]).
== Ajalugu ==
===Ettevalmistused===
* [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]]
* [[Muhu rannakaitsepatarei nr 32]], (5x254mm5×254 mm ehk 5x105×10 [[Toll (pikkusühik)|toll]]i), Muhu saare lõunaküljel, suunaga kagusse, [[Muhu väin]]a poole, oktoobris 1917. a vene vägede lahkumisel patarei õhatiõhiti.
* [[Virtsu rannakaitsepatarei nr 33]], [[Virtsu]] sadamas
* [[Tohvri rannakaitsepatarei nr 34]] ''(командир мичман Лесгафт)'' [[Hiiumaa]]l [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]]s
* rannakaitsepatarei nr 36, (4x4×) Muhu saarel,
* rannakaitsepatarei nr. 38, [[Hiiumaa]] [[Lehtma]]s, oktoobris 1917. a vene vägede lahkumisel patareid ei ühitudõhitud vaid eemaldati suurtükilukud ning peideti, tehes sellega patarei võitlusvõimetuks.
* rannakaitsepatarei nr. 39, [[Hiiumaa]] [[Tahkuna]]
* [[Tamuna rannakaitsepatarei nr 40]] [[Saaremaa]]
* rannakaitsepatereirannakaitsepatarei nr 41 [[Saaremaa]] [[Mõntu]] sadam
* rannakaitsepatereirannakaitsepatarei nr 42 [[Saaremaa]]
* [[Sõrvesääre rannakaitsepatarei nr. 43]], [[Saaremaa]] [[Sõrve säär]]el;
* rannkaitsepatereirannakaitsepatarei nr 44
* rannakaitsepatarei nr 45 [[Saaremaa]] [[Undva]] poolsaarel
* rannkaitsepatareirannakaitsepatarei nr 46, (4x152-мм4×152 mm)
=== Sõjategevus===
* 2–5.oktoober 1917 Muhu saare kaitsmine Saksamaa Keisririigi sõjalaevastiku eest.
* 12. oktooberoktoobril [[1917]]. aastal täitub merisaabusid Saaremaa põhjarannikpõhjaranniku lähedusse Saksa sõja- ja transpordilaevadesttranspordilaevad. Üksikud Vene [[rannakaitsepatareid]] lõpetavadlõpetasid kiiresti vastupanu ning Saksa väed saatsid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana]] poolsaarel maale 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki[[suurtükk]]i, 220 kuulipildujat[[kuulipilduja]]t ja 80 miinipildujat[[miinipilduja]]t. Merel onoli ligi kolmesadakolmsada alust, teiste seas vesilennukite[[vesilennuk]]ite emalaev ning kuus allveelaeva[[allveelaev]]a.
Maavägede koosseisus esinevad aga täiesti uut tüüpi üksused: ratturpataljonid.
Saare kaitseks mõeldud Vene väed onolid peale Peterburis toiminud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i moraalselt laostnud ning revolutsioonipisikust puretud. Ühe Vene suurtükipatarei ülem saabsai [[Kuressaare]] linnapiiril kohalikelt elanikelt teada, et linnas on nähtud seitset Saksa ratsaluurajat. Ent samas viibivad jalaväelased, terve rügemenditäis mehi, lihtsalt ei soovisoovinud neile vastu astuda. ja keelduvadkeeldusid allumast ohvitseridele, kes üritavadüritasid mehi seitset ratsanikku püüdma sundida. Jalaväelased seavadseadsid oma tääkide otsa valmis hoopis valged lipud. Kui meeleheitel suurtükipatarei mehed püüavadpüüdsid pelgalt revolvrite ja mõõkade toel luurajaid rünnata, avavadavasid Vene jalaväelased omade pihta selja tagant tule. Kuid need Vene üksused, keda kohtavadkohtasid Pammana poolsaarel maale tulnud I ratturpataljoni 4. ja 5. kompanii [[Kõljala]]s, onolid veel täiesti võitlusvõimelised. Pataljoni ülesandeks onoli tungida läbi saare kiiresti lõuna suunas, et lõigata ära Vene vägede taandumistee [[Kuressaare]]stKuressaarest [[Kuivastu]]sse. Õhtuks jõuavadjõudsid ratturite kompaniid suure maantee lähedusse ning järgmisel päeval, 13. septembri hommikul, puhkebpuhkes [[Uduvere]]s lahing. Pataljoni 4. ja 5 ratturkompanii liginesid lahingupaigale Muhu suunast, üritades venelasi selja tagant haarata. Nad jõudsid välja Kõljala teeristi, kus Kuressaare-Kuivastu maantee ristub Valjala teega. Siin kohtusid nad vastasega. Venelased lõid ratturkompaniid tagasi. Ent kaks Vene sõdurit sai lahingus surma ning maeti hiljem maantee ligidale Mäe talu väljale. Sestsaadik sai koht rahvasuus uue nime – [[Kooljamäe]].
Pataljoni 4. ja 5 ratturkompanii liginevad lahingukärale Muhu suunast, üritades venelasi selja tagant haarata. Nad jõuavad välja Kõljala teeristi, kus Kuressaare-Kuivastu maantee ristub Valjala teega. Siin kohtuvad nad vastasega. Venelased löövad ratturkompaniid tagasi. Ent kaks Vene sõdurit saab lahingus surma ning maetakse hiljem maantee ligidale Mäe talu väljale. Sestsaadik saab koht rahvasuus uue nime: [[Kooljamäe]].
{{pooleli}}
== [[Eesti Vabadussõda]] ==
{{vaata|Saaremaa mäss}}
== Teine maailmasõda ==
* [[Rannakaitsepaterei nr 6]] (3x1003×100), Muhu saarel
* [[Rannakaitsepatarei nr 44]] [[Hiiumaa]]l [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]]s
* [[Rannakaitsepatarei nr 314]] [[Osmussaar]]el
* [[Rannakaitsepatarei nr 315]] [[Saaremaa]]l [[Sõrve säär]]el;
* [[Rannakaitsepaterei nr 316]] (2x180mm2×180 mm) [[Hiiumaa]]l [[Tahkuna]] poolsaarel;
* [[Rannakaitsepatarei nr 317]] [[Ninase]]l (4х1804×180, 1941)
*
==Kirjandus==
*[[Eerik Kumari]] jt. ''Lääne-Eesti rannikualade loodus'', [[Tallinn]] [[1970]]
| 