Omakaitse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
Nõukogude ajaloolased on süüdistanud [[Juudid|juutide]] ja [[Mustlased|mustlaste]] sihilikus tapmises Läänemaa Omakaitse staabi operatiivosakonna ülemat [[Aleksander Laak]]i ja tema adjutanti [[Ralf Gerrets]]it<ref>("[[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas|"Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Dokumente ja materjale]]", [[Tallinn]], [[1975]])</ref>.
Osa
Ajaloolase [[Meelis Maripuu]] järgi: "Pärnus algasid juutide mahalaskmised juba viis päeva pärast sakslaste tulekut 13. juulil 1941. aastal. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha [[Rae mets]]as 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal [[sünagoog]]is. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. Hukkamisi korraldas Eesti poliitiline politsei."
{{tsitaat|"Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten [[Villem Raid]]i ja [[Arkadi Valdin]]i juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega."|[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjon]]i töös osalenud Meelis Maripuu kokkuvõte" |<ref>[[Piret Udikas]], "Suurim häving tabas piiblirahvast Teises maailmasõjas", [[Pärnu Postimees]], [[27. jaanuar]] [[2006]]</ref>}}
| |||