Redaktsioon: 22. veebruar 2012, kell 11:13 redigeeri Saarepoiss (arutelu \| kaastöö) 19 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. veebruar 2012, kell 13:10 redigeeri eemalda Saarepoiss (arutelu \| kaastöö) 19 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: '''Tartu Akadeemiline Meeskoor''' ('''TAM''') on asutatud [[1912]]. aastal. Koori asutajaks ja esimeseks dirigendiks oli [[Juhan Simm]], helilooja, koori- ja orkestrijuht. Oma tegevuse algaastail ühendas koor Tartus õppivaid eesti üliõpilasi. Tänapaeval laulavad kooris [[Tartu ~~Ülikooli~~Ülikool]]i ja [[Eesti ~~Maaülikooli~~Maaülikool]]i üliõpilased ja õppejõud. Laulmist jätkavad ka kõrgkoolide vilistlased. Eesti esimesse üliõpilaskoori koondusid lauljad mitmetest üliõpilasseltsidest ja korporatsioonidest. Täna laulavad kõrval kooris ka õppejõud ja kõrgkoolide vilistlased, mis moodustab kokku paraja koosluse, kus ühtaegu pulbitseb nooruslik keevalisus, püüdleb edu poole tarmukas ettevõtlikkus ning õpetab ja juhatab akadeemiline tarkus. Oma tegevuse algaastail esineski koor põhiliselt [[Tartu_linn\|Tartus]] ja linna lähemas ümbruses, tihti astuti üles aktustel ja üliõpilaspidudel. 1926. aastal toimus uue dirigendi Leenart Neumani eestvõttel esimene pikem kontserdimatk - Austriasse ja Ungarisse. 1933. aastal asus koori dirigendi kohale [[Richard Ritsing]], kes juhatas koori 1974. aastani. 1937. aastal, koori 25. aastapäeva puhul käidi seni pikimal kontserdimatkal Euroopas, kus esineti seitsme riigi 12 linnas. Kuigi meeskoori töö ei seiskunud päriselt ka Teise maailmasõja ajal, võib uuest tõusust rääkida viiekümnendate aastate alguses. Korduvalt esineti Moskvas ja Leningradis, käidi Kiievis, Riias, Vilniuses. [[1956]]. aastal pani Tartu Akadeemiline Meeskoor koos [[Tartu_Ülikooli_Akadeemiline_Naiskoor\|Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga]] aluse üliõpilaslaulupidudele “Gaudeamus" [http://www.gaudeamus.ee], mis vaheldumisi toimuvad Eestis, Lätis ja Leedus ning kõrvuti üldlaulupidudega on väga populaarsed. 1970. aastad said koorile reisiderohkeks. Kontsertmatkad viisid Taga-Kaukaasiasse, Kesk-Aasiasse, Baltikumi, Poola ja Saksa DV-sse. 1974. aastal võttis Richard Ritsingult peadirigendikepi üle tema poeg [[Alo Ritsing]], kes oli isa kõrval koori dirigendina tegutsenud aastast 1963. ~~Viimase~~Kaheksa- ~~kümne~~ja ~~tegevusaasta jooksul~~üheksakümnendatel on lauluteed viinud koori Bulgaariasse, Rootsi, Hollandisse, Saksamaale ja korduvalt põhjanaabrite juurde Soome. Oma pika tegevusaja jooksul on Tartu Akadeemiline Meeskoor osalenud paljudel võistulaulmistel. Eriti edukaks kujunes periood alates 1982. aastast, mil üheksast võistlusest võideti järjest kaheksa, nende hulgas rahvusvahelised koorifestivalid Varnas, Oldenzaalis (Holland) ja Tallinnas. Koor osales rahvusvahelisel koorimuusika nadala üritustel Veszpremis Ungaris (19.-26. juuli 1992). Tartu Akadeemiline Meeskoor on Eesti koorimuusika traditsiooni innustunud jätkaja. Koori repertuaaris on alati olnud ja on tänagi Eesti koorimuusika klassikat ning kaasaegsete autorite teoseid. Igal hooajal laulab koor ka [[Alo Ritsing]]u kirjutatud palu, millistest mitmed on pärjatud Eesti koorimuusika loomekonkurssidel kõrgeimate kohtadega. Koor aga saavutas 2008. aastal kõrge II koha nii Eesti meeskooride võistulaulmisel Tallinnas kui ka rahvusvahelisel koorikonkursil "Praga Cantat" Tsehhimaal. Meeskoor on rahvuslikkuse alustala. Üheskoos juletakse teha ja lauluga välja öelda, mis üksi jääks tegemata või ütlemata. Nii toetas koor lauluga fosforiidisõda, osaleti Balti Ketis ja paljudel teistel üritustel, mis aitasid Eesti taas iseseisvusele. Tänasel päeval on ajad küll pisut rahulikumad, ent eestimeelsuse ja –keelsuse hoidmine on samuti ülesanne, mida koor võtab tõsiselt. Õieti on see rõõmustav aukohus. Nii marsib laulupeolt laulupeole järjest arvukam lauljaskond, viimasel Üldlaulupeol Tallinnas 2009. aastal osales 65 lauljat. Just TAM kandis 2009. Aasta kevadel ette [[Alo Ritsing]]u kirjutatud sünnipäevakingi [[Eesti Rahva Muuseum]]ile selle 100 sünnipäevaks. Ka Rahvusülikooli pidustustel sama aasta sügisel kõlasid rahvuslikud palad TAMi esituses. Koos [[Eesti Rahvusmeeskoor]]iga tähistati 13. detsembril 2008 laulutaat [[Gustav Ernesaks]]a 100 sünniaastapäeva. Igal aastal osaleb TAM ka Eesti Vabariigi aastapäeva lipuheiskamistseremoonial [[Tartu Tähetorn]]i jalamil. Koor on oodatud esineja ka kergema muusika üritustel. Nii osales koor 2009. aasta mais ansambli Rosta Aknad kooseisus [[Tartu Levimuusikapäevad]]el ning [[TV3]] meelelahutuslikus saates „Eesti otsib lemmiklaulu“. Viimases valitigi TAMi esitatud „Koit“ (T. Mägi) parimaks, mistõttu tuli kooril korduvalt laulu esitada mitmel pool kontserdilavadel kui ka televisioonis. Viimased aastad on Tartu Akadeemilist Meeskoori ja Eesti koorilaulu kandnud Norrasse (aprill 2008), kus osaleti [[Põhjamaade Üliõpilaskooride Festival]]il; Tšehhimaale (oktoober 2008), kus osaleti koorikonkursil "Praga Cantat"; ja Soome (oktoober 2009), kus osaleti Lahti folkloorifestivalil „Hollo & Martta“. Samas on TAMi laul kõlanud paljudes Eesti paikades, 2008-2009. aastal on esinetud Otepääl, Jõhvis, Pärnus, Tallinnas, Tarvastus, Türil, Alatskivil. Kodulinnas Tartus astub TAM üles kokku paarikümnel korral aastal. Meelisesinemispaikadeks on [[Tartu Ülikooli aula]], [[Vanemuise Kontserdimaja]], [[Tartu Jaani kirik]] ja [[Salemi kirik]]. TAM on püüdnud iga paari-kolme aasta järel üllitada ka uue helikandja. 2008. aastal valmis üksnes Eesti koorimuusikat kajastav CD „Eesti laul“. See neljal märtsikuu päeval hoole ja armastusega valminud plaat, mis sisaldab ka hulga [[Richard_Ritsing\|Richard]] ja [[Alo Ritsing]]u sulest pärit kauneid ja tuntud teoseid, pälvis [[Eesti Kooriühing]]u Aasta kooriplaadi tiitli. TAM on olnud nii vabariiklike kui regionaalsete meeslauluürituste eestvedaja ja aktiivne osaleja. Tartu Akadeemiline Meeskoor ei ole olnud kitsalt ühe žanri viljeleja, tema repertuaaris on olnud rahvalaule, kooriklassikat ja tänapaevaste autorite erinevais stiilides helitöid. ==Välislingid==

Tartu Akadeemiline Meeskoor: erinevus redaktsioonide vahel