Redaktsioon: 8. jaanuar 2012, kell 13:13 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P r2.7.1) (robot lisas: az:Təbii qaz ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. veebruar 2012, kell 23:40 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust toim Uuem muudatus →
3. rida: '''Gaas''' on [[Aine (füüsika)\|aine]] [[agregaatolek]], milles [[osake]]sed ([[aatom]]id ja [[molekul]]id) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal [[~~energia~~energiatase]]~~tasemel,~~mel kui [[Vedelik\|vedelas]] või [[Tahkis\|tahkes]] olekus. Gaasi jahutamisel ta [[Kondensatsioon\|kondenseerub]] ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub [[kristallisatsioon]] ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi [[temperatuur]]i olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed [[elektrilaeng]]u ehk [[Ionisatsioon\|ioniseeruvad]] – gaasist saab [[plasma]]. Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek. [[~~File~~Pilt:Braunkohlekraftwerk.jpg\|thumb\|[[Veeaur]] on vesi gaasilises olekus.]] Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on [[temperatuur]], [[rõhk]] ja [[ruumala]]. Samadel tingimustel ~~okupeerib~~täidab võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks [[Normaaltingimused\|normaaltingimustel]] (temperatuur 0 °C, rõhk 1 atm) on ühe [[mool]]i gaasi ruumala 22,4 lliitrit. Gaas on homogeenne. Kui segada kahte erinevat gaasi, siis nad segunevad [[difusioon]]i teel nii, et igas ruumipunktis oleks nende suhe ühesugune. Gaas, nagu vedelikki, voolab ja võtab teda mahutava anuma kuju. Erinevalt vedelikust ei võta gaas enda alla kindlat ruumala, vaid paisub võimaluse korral lõputult.

Gaas: erinevus redaktsioonide vahel