Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 3658 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Duras grape.jpg|pisi|Mustjassinised viinamarjad]]
[[Pilt:Swan Valley red grapes.jpg|pisi|Punased viinamarjad]]
'''Viinamari''' on [[viinapuu]] (''Vitis'') [[Linnaeusperekond (bioloogia)|L.perekonda]]) perekonda kuuluvate liikidetaimede [[vili]].
[[Pilt:Trocknung Rosinen.jpg|pisi|Viinamarjade kuivatamine]]
'''Viinamari''' on [[viinapuu]] (''Vitis'' [[Linnaeus|L.]]) perekonda kuuluvate liikide [[vili]].
 
== Ajalugu ==
 
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. [[Neoliitikum]]i perioodistist (4500 [[eKr]]) pärinevaid [[Harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] (''Vitis vinifera'') [[seeme|seemneid]] on leitud [[Küpros]]elt. [[Pronksiaeg|Pronksiajast]] (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud aga [[Jericho]] lähedalt. Algselt looduslikult levinudkasvanud liikideltviinapuudelt lihtsalt [[mari|marju]] korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest veini[[mahl]]a valmistama. Kuumas ilmas läks mahl [[käärimine|käärima]] ja inimesed avastasid, et seegi kõlbab juua. Saadud jooki nimetatakse [[vein]]iks. Hiljem hakati [[viinamarjamahl]]a juba meelega kääritama. [[Egiptus]]est leitud [[hieroglüüf]]idelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavaltarvatavasti [[Kaukasus]]e mäestikust lõuna poole jäävas piirkonnast (KirdeTaga-[[TürgiKaukaasia]], [[Gruusia]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Iraan]]i põhjaosa)st. Kaasajal on erinevatesteri liikidest aretatud üle 10 000 [[kultivar]]i.<ref name="oxford"> J. G. Vaughan, C. Geissler. "''The New Oxford Book of Food Plants''", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257. </ref>
 
[[Antiikaeg|Antiikajal]] hakati viinamarjadest [[aretamine|aretama]] sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Antiikaja lõpul oli viinamarjasorte juba poolteistsada.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 260-261</ref>
 
Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal [[põllumajandus]]õpikute põhiosa, sest viinamarjakasvatus andis kõige suuremat [[kasum]]it, kuid oli ühtlasi [[töö]]mahukaim kultuur. Viinamarju kasvatav [[ori]] oli 3 korda kallim põllul töötavast.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Rohkesti on säilinud viinamarjakoristuse kirjeldusi.<ref name=Antiigileksikon/>
 
== Marjad ==
 
Viinamarjad moodustuvad [[viljastumine|viljastunud]] [[emasõis|emasõiest]] ning kasvavad tavaliselt kobarates[[kobar]]ates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. MarjadeMarja mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ningja nad võivad ollavärvilt erinevaolla värvusega – mustad[[must]]ad, [[punane|punased]], purpurjad[[purpur]]jad, valged[[valge]]d, [[roheline|rohelised,]] kollasedvõi jm[[kollane|kollased]]. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega[[kirme]]ga. ValdavValdava osa kultivaride marjadestmarjades sisaldavad kunion 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ningja sisaldavad ligi 0,5 %5‰ [[viinhape]]t.<ref name="grapes"> G. L. Creasy, L. L. Creasy. "''Grapes (Crop Production Science in Horticulture)''", CABI, 2009. ISBN 1845934016 . </ref>
 
Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kuigi nad kuuluvad samasse liiki, on nende vahel siiski aretamisest tulenenud erisusi. Lauamarjadel on suured seemneteta marjad ja suhteliselt õhuke koor. Veinimarjad on väiksemad, seemneteta ja paksu koorega, sest suur osa veini lõhnast tuleneb marjade koorest. Veinimarjad on ka märksa magusamad, sest neid koristatakse tavaliselt siis, kui nad sisaldavad massi järgi 24% [[suhkur|suhkrut]], seevastu lauamarjad koristatakse siis, kui nende suhkrusisaldus on umbes 15%.
 
== Kasutamine ==
[[Pilt:Trocknung Rosinen.jpg|pisi|Viinamarjade kuivatamine]]
Kõige rohkem kasutatakse viinamarju [[vein]]iveini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine [[rosin]]ate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel [[mahl]]amahla, [[konjak]]it, [[vahuvein]]i, džemmi[[džemm]]i, [[veiniäädikas|veiniäädikat]] jms. Seemnetest valmistatakse [[õli]].
 
Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjook oli tume vein, mida nimetati mustaks. Punase veini valmistamiseks lasti viinamarjamahlal seista siniste marjakestade peal. Sinistest viinamarjadest kuivatatud rosinate [[leotis]] andis vähem värvi.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse [[väävel|väävliga]] töödeldud [[savi]]tünnidesse ja viidi [[kelder|keldrisse]]. Mõnikord kääritati viinamarju päikese käes või köetud ja suitsutatud keldris. Äädikaks käärimist püüti takistada vaigupulbri, [[kips]]i, [[lubi|lubja]] ja [[merevesi|merevee]] lisamisega.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Seevastu siis, kui oli vaja käärimist vältida, hoiti magusat viinamarjamahla külmas kohas õhukindlalt või kuumutati.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks.
 
== Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==
 
Viinamarjad kuuluvad tähtsamate aiasaaduste hulka maailmas. 2009. aastal toodeti maailmas 67,56 miljonit tonni viinamarju ja [[viinamarjaistandik]]e kogupindala oli 7,60 miljonit [[hektar]]it.<ref name="fao"/>
|+SuurimadViinamarjad tootjadon tähtsad aiasaadused. 2009. aastal toodeti maailmas 67,56 miljonit tonni viinamarju ja [[viinamarjaistandik]]e kogupindala oli 76 tuhat km².<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 22.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name=fao/>
|+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 22.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
! Riik !! Toodang !! Osakaal
! Toodang,<br> tonnides
! Osakaal,<br>%
|-
| {{PisiLipp|Itaalia}} || 8 242 500 t || 12,2 %
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} || 8 039 091 t || 11,9 %
|-
| {{PisiLipp|USA}} || 6 411 660 t || 9,5 %
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 6 101 620 t || 9,0 %
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}} || 5 573 400 t || 8,2 %
|-
| {{PisiLipp|Türgi}} || 4 264 720 t || 6,3 %
|-
| {{PisiLipp|Tšiili}} || 2 500 000 t || 3,7 %
|-
| {{PisiLipp|Argentina}} || 2 184 610 t || 3,2 %
|-
| {{PisiLipp|India}} || 1 878 000 t || 2,8 %
|-
| {{PisiLipp|Iraan}} || 1 876 850 t || 2,8 %
|-
| '''Maailm kokku'''
| '''67 557 199'''
| 100
|-
| '''Maailm kokku''' || '''67 557 199 t''' || 100%
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 9.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! [[Toitained]] !! Väärtus <br>100 g kohta
 
! [[Toitained]]
! Väärtus <br>100 g kohta
|-
| [[Vesi]] || 80,54 g
|-
| [[Kalorsus]] || 69 kcal
|-
| [[ValgudVesi]] || 080,7254 g
|-
| [[Lipiidid]] || 0,16 g
|-
| [[Tuhk]] || 0,48 g
|-
| [[Süsivesikud]] || 18,10 g
|-
| [[SahharoosFruktoos]] || 08,1513 g
|-
| [[Glükoos]] || 7,20 g
|-
| [[Fruktoos]] || 8,13 g
|-
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,9 g
|-
| [[TuhkValgud]] || 0,4872 g
|-
| [[VesiTuhk]] || 800,5448 g
|-
| [[Lipiidid]] || 0,16 g
|-
| [[FruktoosSahharoos]] || 80,1315 g
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/>
! Toiteelement !! Väärtus <br>100 g kohta
|-
! Väärtus <br>100 g kohta
| [[Kaalium]] (K) || 191,0 mg
|-
| [[Fosfor]] (P) || 20,0 mg
|-
| [[Kaltsium]] (Ca) || 10,0 mg
|-
| [[Raud]] (Fe) || 0,36 mg
|-
| [[Magneesium]] (Mg) || 7,0 mg
|-
| [[Fosfor]] (P) || 20,0 mg
|-
| [[Kaalium]] (K) || 191,0 mg
|-
| [[Naatrium]] (Na) || 2,0 mg
|-
| [[TsinkRaud]] (ZnFe) || 0,0736 mg
|-
| [[Vask]] (Cu) || 0,13 mg
|-
| [[RaudTsink]] (FeZn) || 0,3607 mg
|-
| [[Mangaan]] (Mn) || 0,07 mg
|-
| [[Seleen]] (Se) || 0,1 μg
|-
|colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/>
! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta
! Väärtus <br>100 g kohta
|-
| [[C-vitamiin|C]] || 10,8 mg
|-
| [[Vitamiin B1A|B<sub>1</sub>A]] || 03,0690 mgμg
|-
| [[Vitamiin B2B1|B<sub>21</sub>]] || 0,07069 mgμg
|-
| [[Vitamiin B3B2|B<sub>32</sub>]] || 0,18870 mgμg
|-
| [[Vitamiin AB3|AB<sub>3</sub>]] || 3,0188 μg
|-
| [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 5,60 mg
|-
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,05050 mgμg
|-
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,08686 mgμg
|-
| [[C-vitamiin|C]] || 10,8 mg
|-
| [[Vitamiin E|E]] || 0,19 mg
|-
| [[Vitamiin A|A]] || 3,0 μg
|-
| [[Folaadid]] || 2,0 μg
|-
| [[Vitamiin K|K]] || 14,6 μg
|-
|}
{{-}}
 
== Viinamarjad religioonis ==
 
Paljudes [[religioon]]ides olid viinamarjad tähtsad.
 
[[Vana-Kreeka]]s peeti viinamarjakasvatuse leiutajaks [[Dionysos]]t. Viinamarjad olid olulisel kohal [[Tantalos]]e piinades.
 
[[Vana-Rooma]]s samastati Dionysost Bacchusega.
 
[[Judaism]]is ja selle eeskujul [[kristlus]]es peeti [[Noa]]d esimeseks, kes hakkas viinamarju kultiveerima. Ühtlasi oli Noa esimene, kes end purju jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis.<ref>[[Esimene Moosese raamat|1Mo.]] 12:20–27</ref>
 
[[Jeesus Kristus]] nimetas ennast tõeliseks viinapuuks<ref>[[Johannese ilmutuse raamat|Jh.]] 15:1–8</ref>. Vein kuulub [[armulaud|armulaua]] koosseisu. [[Katoliiklus|Katoliku kiriku]] õpetuse järgi muutuvad armulaua[[leib]] ja -vein [[preester|preestri]] [[pühitsus]]e tulemusena vastavalt Jeesuse [[ihu]]ks ja [[veri|vereks]] ning seda muundumist nimetatakse [[transsubstantsioon]]iks<ref>Võõrsõnade leksikon, [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1979]]</ref>. Armulaua [[sakrament]] esineb paljudes [[kristlus|kristlikes]] kirikutes, sealhulgas [[luteri kirik|luteri]] ja [[õigeusu kirik]]us. Kristlastele on nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See arvatakse puhastavat [[patt]]udest ja tagavat igavese [[õndsus]]e.
 
[[Islam]] keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. Ometi on muhameedlikud riigid [[Türgi]] ja [[Iraan]] maailma 10 suurima viinamarjakasvataja hulgas.
 
== Viited ==
26 563

muudatust