3. Tartu kütipolk: erinevus redaktsioonide vahel

|nimi= 3. Tartu kütipolk<br>Tartu-Putilovi pataljon<br>Tartu-Putilovi polk<br>15. Tartu polk<br>54. Tartu polk<br>3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk

'''3. Tartu kütipolk''', ka 3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk (vene ''Юрьевский (Тартуский) эстонский коммунистический стрелковый полк'') oli [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] koosseisus 1918. aastal moodustatud sõjaväeosa.

1918. aasta novembris allutati Punaarmee ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]]e korraldusega eesti väeosad ja 3. Tartu polk Punaarmee [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]]i operatiivalluvusse.

22. novembril 1918. aastal võttis 7. armee juhatus ette [[Kulgu lahing|esimese rünnaku Narvale]], kuid Punaarmee pealetung löödi kaotustega tagasi.

28. novembril 1918. aastal alustasid Punaarmee 7. armee väeosad uut frontaalrünnakut Narva rindel. Esimene kolonn, pidi vallutama Narva ja jätkama pealetungi Tallinna suunas, kolonni koosseisu kuulusid Tartu ja Viljandi kütipolgud ja 6. Kütidiviisi 46. Küti (endine 4. Narva) polk ja [[47. Kütipolk]] ja Üksik- Jamburgi salk. Frontaalrünnakut toetas V. Pussi [[Narva-Jõesuu dessant|750-meheline meremeeste dessantsalk]]

Pärast Nõukogude [[Punaarmee]] väljatõrjumist [[Põhja-Eesti]]st andis [[18. veebruar]]il 1919. aastal Vene SFNV sõjakomissar [[Lev Trotski]] käsu luua [[Eesti Punaarmee]]d, mis moodustati 7. armee [[Pihkva väegrupp|Pihkva väegrupist]]. [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu lülitati [[6. Kütidiviis|6.]] ja [[10. kütidiviisidKütidiviis]]id ja moodustatud [[1. Eesti Kütidiviis]].