Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 259 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}}
'''Prioonid''' ehk '''priionid''' (mittesoovitav eestikeelne vorm ''prion''); (tuleneb [[inglise keel|ingliskeelsest]] '''''pr'''otein '''i'''nfectious (infecti'''on''') particles'') on [[viirus]]test väiksemad, ainult [[valk|valgust]] koosnevad [[nakkushaigus]]etekitajad.
 
Prioonid kui haigustekitajad avastas ameeriklane [[Stanley Prusiner]], mille eest sai ta 1997. aasta [[Nobeli preemia]].
Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad imetajatel mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi: [[skreipi]] (inglise ''scrapie'') lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk [[hullulehmatõbi]] veistel ja [[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] inimestel.
 
Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid[[fibrill]]id. Ajukude muutub arvukate vakuoolide[[vakuool]]ide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna[[käsn]]a. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia.
 
Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel.
Inimesel on eristatud vähemalt viite prioonhaigust:
*[[Kuru (haigus)|Kuru]]
*[[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] ja selle uus variatsioon (CJD ja vCJD)) - 15% pärilikud ja enamus sporaadilised
*[[Gerstmann-Straussler-Scheinkeri tõbi]] (GSD) - enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna (mõnel juhul 4-64–6 põlvkonda kordusi)
*[[Fataalne perekondlik unetus]] (''fatal familial insomnia'', FFI) - ainult pärilikuna mõnes suguvõsas
 
Mõned uurijad peavad prioonhaiguseks ka [[Alpersi sündroom]]i - lastel esinevat degeneratiivset haigust, mille puhul aju käsnja degeneratsiooniga kaasneb sageli maksa tegevuse häireid.
 
Need haigused võivad olla kas [[pärilikkus|pärilikud]] (dominantsed), sporaadilised (tundmata põhjusega üksikjuhud) või nakkuslikud.
Pärilikud prioonhaigused esinevad eri rahvarühmades erineva sagedusega, sporaadilised juhud aga kõikjal umbes 1 juht miljoni elaniku kohta aastas. Prioonhaiguste kindlalt tõestatud nakkusjuhud on inimesel olnud harvad (va. kurupuhang Uus-Guineal). Need nakkused on enamasti saadud silma sarvkesta siirdamisest, inimese hüpofüüsihormoonide manustamisest või ajju viidud EEG-elektroodide kaudu.
 
Loomadel:
*Skreibi - lammaste ja kitseda kratsimistõbi
*veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE)
 
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Prions}}
 
*[http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/11/02/loodus.htm#neljas Nobeli preemia priooni eest]
*[http://biomedicum.ut.ee/~martv/priooniteooria.html Priooniteooria]
*[http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/03/Aosa/kuum12.html Prioonhaigused ]
*[http://marie.vtl.ee/kool/prioonid.html Prioonhaigused ]
*[http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/uus_suund_evolutsioonis_prioonvalgud_aitavad_parmidel_ellu_jaada/ "Uus suund evolutsioonis: prioonvalgud aitavad pärmidel ellu jääda"] Novaator, 17. veebruar 2012
 
 
[[Kategooria:Meditsiin]]