Pühalepa kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Aastast [[1234]] kuulus [[Saare-Lääne piiskopkond]]a, pärast [[1254]]. aasta maadejagamist [[Liivi ordu|Liivimaa Ordu]]le ([[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond]] keskusega [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa ordumõisas]]). Rootsi võimu ajal ([[1536]]–[[1710]]) oli kihelkond aastast [[1620]] kuni [[reduktsioon]]ini [[de la Gardie]]'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht [[Suursadam]]. Hiljem arendasid samu alasid ka [[Ungern-Sternbergid]], kes asutasid [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim ([[Kärdla]]). 18. sajandi teisel poolel levis [[vennastekogudus|vennastekoguduseliikumine]]. Aastail [[1885]]–[[1887]] toimus hoogne [[õigeusk]]u siirdumine. Aastal [[1890]] ehitati [[Kuri küla]]sse õigeusu [[Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik]].