Ilu looduses: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
67. rida:
2. Maailma kõikainsus seda vastu võtva materiaalse looduse küljest, peegeldunud valgus, on kuuvalge öö passiivne naiselik ilu. Nagu loomulik üleminek päikesevalgelt kuuvalgele on õhtuse taeva ja loojuva päikese ilu, kui otsese keskse jõu vähenemise korvab tema varjundite suur mitmekesisus valgustatud keskkonnas.
3. Maailma kõikainsus ja selle väljendaja, valgus, oma algses liigenduses iseseisvate, kuid siiski üldisest harmooniast haaratud kesete paljuseks on [[tähistaevas|tähistaeva]] ilu. Selles teostu positiivse kõikainsuse idee täielikumalt ja täiuslikumalt kui kahes esimeses. Nii vahetu mulje heleda keskpäeva või [[kuuvalge öö]] ilust kui ka selle ilu esteetiline hinnang haarab paratamatult kogu looduse pildi sel hetkel, kõik need maapealsed esemed ja nähtused, mille peale päike ja kuu paistavad ning millel on oma ilu, mida see eriline valgustatus võimendab, kuid mis omakorda suurendab heleda taeva ilu, kuna aga tähise öö vaatamisel piirdub esteetiline mulje täielikult taeva endaga;maised esemed sulavad pimeduses kokku ning nende ilul ei saa tähtsust olla. Kui jätta kõrvale valgustatud maastiku ilu, siis kolmest peamisest taeva liigist on tähistaevas kõige ilusam. (Kauni eristamine [[ülev]]ast ei ole vajalik.)
| |||