Pääsküla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
18. rida:
Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni Nõmmeni. Kagusuunalist laienemist takistab [[Pääsküla raba]]. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid kannavad omaette nimetusi - [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]] ja [[Hiiu]]. Siin asuvad paikkonna esimesed koolid - Kivimäe ja Hiiu põhikoolid ja Hiiu Gümnaasium. Pääsküla gümnaasium ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad.
 
Ajalooliselt arenes siiski Esimese maailmasõja eel kõigepelt hoopiski omaette asum '''Peetri suvituslinn''', mille ehitajateks olid suures osas [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. Just sinna lähedusse rajati Tallinn ja Paldiski vahelise raudtee kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal ka Peetri-nimeline raudteerongide peatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka), millest hiljem kujunes välja [[Pääsküla raudteejaam]] koos depooga.
 
Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka '''Laagri'''ks kutsutav asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on Laagri nime kandev rongipeatus, kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga.