Adsorptsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
103. rida:
<math>z_\mathrm{t}=\theta_\mathrm{1(t)}.[\varphi_\mathrm{1}.(1-\theta_\mathrm{2(t)})+\varphi_\mathrm{2}.\theta_\mathrm{2(t)}].</math>
Kuigi Henderson-Kisliuki adsorptsiooni isotermi kasutati algselt SAM adsorptsiooni puhul, hüpotiseerivad Henderson ja teised, et see adsorptsiooni isoterm sobib potentsiaalselt paljude teiste adsorptsiooni juhtudele, ja et Θ<sub>1(t)</sub>, ning Θ<sub>2(t)</sub> saab arvutada, kasutades teisi adsorptsiooni isoterme peale Kisliuki mudeli oma.
===Adsorptsiooni entalpia===
142. rida:
Aktiivsüsi on kõrge poorsusega amorfne tahkis, mis koosneb grafiidi võrestikul mikrokristallidest. Tavaliselt valmistatakse väikeste graanulitena või pulbrina. Ta on mittepolaarne ja odav. Suurim puudus on hapnikuga reageerimine mõõdukatel temperatuuridel (üle 300 °C).
Aktiivsütt saab toota süsinikurikastest materjalidest, mille hulka kuuluvad kivisüsi, turvas, puit või pähklikoored. Tootmine koosneb kahest faasist, karbonisatsioon ja aktivatsioon. Karbonisatsiooni protsess sisaldab kuivatamist ja kuumutamist kõrvalproduktide eemaldamiseks. Protsess lõpetatakse materjali kuumutamisega üle 400 °C hapnikuvabas atmosfääris, mis ei toeta põlemist. Karboniseeritud osakesed aktiveeritakse, lisades oksüdeerivat ühendit
Aktiivsütt kasutatakse orgaaniliste ainete ja mittepolaarsete adsorbaatide adsorptsiooniks, tavaliselt ka jääkgaaside (ja reovee) töötlemiseks. Aktiivsüsi on kõige laialdasemalt kasutatav adsorbent tänu sellele, et tema keemilisi ja füüsikalisi omadusi saab modifitseerida vastavalt vajadusele. Tema kasulikkus tuleneb ka suurest mikropooride (vahel ka mesopooride) hulgast ja sellest tulenevast suurest eripinnast.
| |||