Ilu looduses: erinevus redaktsioonide vahel

Väärilise ehk ideaalse olemise kriteerium üldse on osade suurim iseseisvus terviku suurima ühtsuse juures. Esteetilise väärilisuse kriteerium on selle ideaalse momendi kõige lõpuleviidum ja mitmekülgsem kehastus antud materjalis. Üksikjuhtumite puhul ei pruugi need kriteeriumid kokku langeda ning neid tuleb rangelt eristada. Kunsti vallas torkab see erinevus silma. Vähem ilmne on ta looduse vallas, kuid väga tähtis on seda erinevust mitte unustada. Paeluss väljendab teatud määral elu ideed organismi kujul; teemant on oma ideaalse sisu poolest anorgaanilise aine kirgastumise teatav aste. Orgaanilise elu idee, olgu kas või ussi astmel, on kõrgem kristallilise keha ideest, olgu kas või teemandi kujul. Selles viimases on mateeria ainult väljastpoolt kirgastatud, kuna aga ussis on ta seesmiselt elustatud. Esimese kriteeriumi järgi on paeluss teemandist kõrgemal, sest ta on sisukam. Puhtesteetilise kriteeriumi järgi jõuame teisele järeldusele. Teemandis on kirgastatud mineraali ([[vääriskivi]]) lihtne, elementaarne idee väljendatud lõpuleviidumalt ja täiuslikumalt kui keerukam ja kõrgem orgaanilise elu idee paelussis. Teemant on omas soos täiuslik ese, sest mitte kuskil ei ühine selline vastupanu või läbitungimatuse jõud niisuguse kirkusega, kuskil ei kohta nii eredat ja peent värvide mängu nii kõvas kehas. Seevastu ussi näol me leiame selle orgaanilise idee, mille valda see olend kuulub, ühe ebatäiuslikuma, algelisema väljenduse.

 

Aine on olemise inertsus ja läbitungimatus – otsene vastand ideele kui positiivsele kõikläbitungitavusele ehk kõikainsusele. Alles valguses vabaneb aine oma inertsusest ja läbitungimatusest, ja nõnda liigendub nähtav maailm esimest korda kaheks vastandlikuks polaarsuseks. Valgus või tema kaalutu kandja – eeter – on idee algne reaalsus tema vastandlikkuses kaaluga ainele, ja selles mõttes on ta ilu esimene alge looduses. Ilu edasised ilmingud on tingitud valguse kombinatsioonidest mateeriaga. Niisugused kombinatsioonid on kahesugused: mehaanilised ehk välised ja orgaanilised ehk sisemised. Esimesed tekitavad otsesed valgusnähtused looduses, teised tekitavad elunähtused. Orgaaniline elu on valguse muundumine. Mateeria saab ilu kandjaks tänu ühele ja sellelesamale valgusalgele, mis teda algul valgustab pinnalt ning seejärel tungib tema sisse, elustab ja korrastab teda.