Lapi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Üheks rahutingimuseks oli, et Soome (sarnaselt [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]]ga) pidi [[Wehrmacht]]i oma pinnalt välja ajama. Algul üritasid Soome ja Saksa ohvitserid organiseerida rahulikku taandumist, kuid Nõukogude Liidu survel algas peatselt ka lahingutegevus. 15. septembril 1944 üritasid sakslased hõivata [[Suursaar]]t [[Soome laht|Soome lahes]] (operatsioon ''[[Tanne Ost]]''), kuid Soome väed lõid nad tagasi, võttes suure osa saksaSaksa [[dessant|dessandist]] vangi.

Soomlasi juhtis [[Talvesõda|Talvesõja]] [[Suomussalmi lahing]]u võidukas väejuht kindral [[Hjalmar Siilasvuo]], sakslasi [[Lothar Rendulic]].

[[28. september|28. septembril]] algas lahingutegevus ka [[Puhdasjärvi]]l. Mõned päevad hiljem toimus Soome vägede dessant [[Tornio]] lähedal, millega rünnati sakslasi selja tagant. Saksa väejuhatus võttis seda kui eelnevate kokkulepete rikkumist ning alustas taandumise kaitseks tõsist sõjategevust. Tornio piirkonnas kestsid lahingud umbes nädala. Taandumisel kasutasid sakslased [[põletatud maa taktika]]t, hävitades kogu [[infrastruktuur]]i. Järgmised olulised lahingud olid [[Kemi]] vallutamine [[7. oktoober|7.]] ja [[8. oktoober|8. oktoobril]], [[Taipale lahing]] [[12. oktoober|12.]]–[[14. oktoober|14. oktoobril]], [[Rovaniemi]] vallutamine [[16. oktoober|16.]] ja [[17. oktoober|17. oktoobril]] ja [[Muonio]] vallutamine [[26. oktoober|26.]]–[[30. oktoober|30. oktoobril]]. Talve tulekul muutus sõda positsioonisõjaks, kunasest sakslased olid Loode-Lapimaal väga hästi kindlustunud. Viimane lahing toimus [[24. aprill]]il [[Kilpisjärvi]]l. Viimased saksa väeüksused lahkusid Soomest [[27. aprill]]il.