Ilu looduses: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
14. rida:
Ilu loomust tuleb mõista eelkõige tema tegelikult olemasolevates ilmingutes. Alustame ilu ilmingutest looduses, mis on kunstist mahult laiem ja sisult lihtsam ning eelneb olemise korras kunstil. Looduse esteetika annab vajalikud alused kunstifilosoofiale.
===I===
[[Teemant]] on sama koostisega nagu [[süsi]]. [[Ööbik]]u laulul ja [[kassikontsert|kassikontserdil]] on sama psühhofüsioloogiline olemus, nimelt tugeva suguinstinkti väljendus. Kuid teemant on ilus, süsi mitte; ööbiku laul on ilus, kassikontsert mitte.
Nii et ilu on midagi formaalselt erilist, spetsiifilist, ta ei sõltu otseselt nähtuste materiaalsest alusest ega ole sellele taandatav. Ilu ei tingi ka subjektiivne hinnang nende kasulikkusele ja meelelisele meeldivusele. Kõige kaunimad asjad võivad olla täiesti kasutud ja kõige kasulikumad asjad täiesti ilutud; ometi ei pääse teooriast, mis määratleb ilu kaudse kasulikkusega: ilu on toimimast lakanud kasulikkus või mälestus varasemast kasulikkusest. See, mis oli esivanematele kasulik, saab järglastele ehteks. Selles teoorias on terake faktilist tõtt, kuid see on ebapiisav ilu filosoofiliseks seletamiseks või olemuslikuks määratlemiseks.
Ka loomadel on ilul objektiivne tähtsus sõltumata utilitaarsest suhtumisest. Ent isegi kui oleks tõestatud kauni geneetiline sõltuvus kasuliust, pole sellega esteetilist ülesannet kübetki lahendatud. Kauni olulised ilmingud looduses ja kunstis pole seotud mitte mingi praktilise kasulikkusega ei meile ega kõige kaugematelegi esivanematele. Aga siis ei ole kaunite nähtuste algelementide võimalikul materiaalsel kasulikkusel esteetika jaoks mingit tähtsust, nii nagu vahetu ilutunde jaoks pole tähtsust sellel, et kõige kaunimgi inimkeha pärineb inetust embrüost.
Küsimus, mis miski on, ei lange kunagi kokku küsimusega, millest või kust see asi pärit on. Esteetiliste tunnete päritolu küsimus kuulub bioloogia ja psühhofüsioloogia valda; kuid see ei puuduta esteetika küsimust, mis on ilu. Esteetiliste nähtuste lahutamine kasulikeks või meeldivateks algelementideks võib olla väga huvitav; kui tõeline kauni teooria peab silmas ilu enese olemust nii lihtsates kui ka liitsetes nähtustes.
Formaalne ilu ilmutab end alati puhta kasulikkusena. Kuid seda puhast kasulikkust hindab inimene, ja mitte ainult inimene, kõrgelt. Teda väärtustatakse kui omaette eesmärki. Ilus on midagi tingimatult väärtuslikku, mis ei eksisteeri teise pärast, vaid iseenda pärast; see rõõmustab ja rahuldab meie hinge ainuüksi oma olemasoluga; ilu annab hingele rahu ning vabastab ta elulistest püüdlustest ja vaevadest.
Selle vanakreeka arusaama ilust kui kiretu, omakasupüüdmatu ja tahtetu kaemuse esemest ehk kui puhtast kasutusest taastas hiljuti ning levitas seda suure Saksamaa filosoofia viimane esindaja. Muide, kõik see, mida [[Schopenhauer]] sel teemal nii hästi ja õigesti räägib, pole õigupoolest midagi muud kui filosoofiline kommentaar [[Goethe]] möödaminnes puistatud kaksikvärsile: "Die Sterne die begehrt man nicht: Man freut sich ihrer Pracht."
See, et ilu on omakasupüüdmatu kaemuse ese ehk eesmärk omaette, tähendab lihtsalt, et ta pole vahend kõrvaliste eesmärkide eesmärkide saavutamiseks: see määratlus peab küll paika, kuid on puhtnegatiivne ja sisutu. Tähtsam ja huvitavam on ilu enda positiivse olemuse küsimus. Milles seisneb ''Pracht'' igas ilusas esemes, eelkõige sellele peab vastama filosoofiline esteetik. Millise seesmise omaduse pärast seda puhast kasutust väärtustatakse?
Vihje leiame õpetuses, mille järgi ilu olemusliku sisu moodustavad ideed (asjade igavesed tüübid) kui [[maailmatahe|maailmatahte]] esemelised väljendused (objektiveeringud). Siin ei ole tõelist vastust esteetilisele küsimusele – sest selle teooria jaoks on kõik eksisteeriv ühtviisi maailmatahte objektiveering, kuid mitte kõik eksisteeriv pole ühtviisi ilus. On olemas abstraktselt metafüüsilised positsioonid, mis ei ole ühitatavad hea ja kurja vahelise erinevuse tunnistamisega; kuid neilt positsioonidelt on parem üldse mitte arutleda kõlbelistel ja esteetilistel teemadel.
{{pooleli}}
| |||