Sisekaitseakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sisekaitseakadeemia''' (varem '''Sisekaitse Akadeemia''' ja '''Eesti Riigikaitse Akadeemia'''; [[inglise keel]]es ''Estonian Academy of Security Sciences'') on Eesti Vabariigi [[Siseministeerium]] haldusalas olev [[rakenduskõrgkool]], mis õpetab välja spetsialiste Eesti [[sisejulgeolek]]uasutustele (sh [[Eesti politsei|politseile]] ja [[Eesti piirivalve|piirivalvele]], päästealale, justiits- ning maksu- ja [[Toll (asutus)|toll]]isüsteemile). Sisekaitseakadeemia missioon on aidata sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa stabiilsuse ja turvalisuse suurendamisele riigis. <ref name="kodulehekülg" /> Kooli visioon on olla 2020. aastaks innovatiivne rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus. <ref name="kodulehekülg" />

Sisekaitseakadeemia deviisiks on "''Verbis aut Re''" (ladina k. - "Sõna või teoga"). Sama nime kannab ka kooli ajaleht. <ref name="aastat" />

Akadeemia põhiväärtused, millest kõik kooli töötajad ja kadetid oma tegevustes paksid lähtuma, on "5 A-d": ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng. <ref name="kodulehekülg" />

Eesti riigi taasiseseisvudes ei olnud noorel riigil ühtki kõrgharidusasutust, mis koolitanuks spetsialiste sisekaitseteenistusele ja [[Eesti kaitsevägi|kaitseväele]]. <ref name="vaadata"> [[Eduard Raska]], [[Ivar Aimre]]. "On aeg tehtule tagasi vaadata ja edaspidiseks sihte seada", Verbis aut Re (1995), nr 17 </ref>. [[1991]]. aastal sõnastas toonane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi kantselei nõunik [[Eduard Raska]] Sisekaitseakadeemia loomise kontseptsiooni <ref name="looja"> Rein Vaher. "Akadeemia looja", Verbis aut Re (2005), nr 2, lk 2, 3 </ref>, mille [[1991]]. aastal juulikuus [[Eesti Vabariigi Valitsus]] põhimõtteliselt heaks kiitis. <ref name="aastat">"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992-2007", Tallinn 2007, lk 13-31</ref>

[[1992]]. aasta jaanuaris alustas [[Siseministeerium]]i juures tööd akadeemia asutamistoimkond, mida juhtis [[Eduard Raska]]. Toimkonda kuulusid [[Liia Kubjas]], [[Elmar Nurmela]], [[Aadu Järva]], [[Mait Lang]], [[Ants Pihlak]], [[Aare Kruuser]], [[Kalle Luiga]], [[Olev Laanjärv]], [[Rein Loik]] ja [[Kalle Klandorf]]. Toimkonna ülesandeks oli loodava kooli ajutise põhikorjapõhikirja eenõu koostamine. <ref name="aastat" /> Eesti Sisekaitse Akadeemia loodi [[15. aprill]]il [[1992]]. aastal [[Eesti Vabariigi valitsusevalitsus]]e määrusega nr. 117. <ref name="Riigikaitse"> "Eesti Riigikaitse Akadeemia 1992-1998", [[Tallinn]] [[1998]], lk 7-8</ref>. Antud määrusega kinnitati ka akadeemiakooli põhikiri, mille kohaselt oli akadeemia riiklik kõrgharidust andev õppeasutus, mis valmistas ette korra- ja riigikaitse spetsialiste ning ametnikke. <ref name="aastat" /> Algselt asus vastloodud [[Sisekaitse Akadeemia]] [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i haldusalas, kuid alates [[1. juuli]]st [[1995]] kuulub kool [[Siseministeerium]]i haldusalasse. <ref name="Riigikaitse" />

Õppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas [[12. oktoober]]il [[1992]], s.o 2,5 kuud pärast Vene armee lahkumist akadeemia territooriumilt. <ref name="vaadata" /> Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitsekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga) ning [[1993]]. aastal alustas tööd päästekolledž. <ref name="looja" /> Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i ja kooli enda poolt - algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige [[rakenduskõrgkool]]i. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine. <ref name="aastat" />

Asutamismäärusega [[1992]]. aastal sai kool endale Tallinnas[[Tallinn]]as, [[Pirita-Kose]]l asuva (aadressiga [[Kase tee]] 61) asuva 14 hektari suuruse krundi koos seal asuvate endise [[Nõukogude Armee]] [[Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Kool|Tallinna Kõrgema Sõjalis-Poliitilise Kooli]] ([[:ru:Таллинское высшее военно-политическое строительное училище|ru]]) hoonete ja varadega. <ref name="Riigikaitse" /> Tegelikkuses sai akadeemia asutamistoimkond esialgu enda käsutusse vaid kaks tuba. Ülejäänud hoonetes paiknes endise [[Nõukogude Armee]] [[Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Kool|sõjakooli]] personal. Läbirääkimiste tulemusena läksid hooned ja varad järk-järgult akadeemiale. <ref name="aastat" />

2011. aastal pärastPärast [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] toimunud [[koalitsioon]]ikõnelusi kaalus [[Eesti valitsus|valitsus]] Sisekaitseakadeemia viimist [[Ida-Virumaa]]le või [[Muraste]]sse. <ref>Merike Tamm, [http://www.postimees.ee/?id=454570 Narva soovib Sisekaitseakadeemiat enda juurde], Postimees, 31. mai 2011</ref> Kolimisplaanid ei olnud lõplikult välistatud ka sama aasta sügiseks. Uue asukohana kaalus [[Riigi Kinnisvara AS]] [[Kreenholmi manufaktuur]]i ajaloolist hoonekompleksi [[Narva]]s ja [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] asuvat Narva Futura uusarendust.<ref name="kantsi">[http://www.postimees.ee/572888/sisekaitseakadeemia-voib-kolida-kreenholmi-kantsi/ "Sisekaitseakadeemia võib kolida Kreenholmi kantsi"] Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)</ref> Akadeemia endise rektori [[Priit Männik]]u hinnangul tähendaks Sisekaitseakadeemia õppetöö kolimine Ida-Virumaale siiski õpetamise kvaliteedi olulist langust. <ref name="kvaliteedilangust">[http://www.postimees.ee/573652/endine-rektor-akadeemia-kolimine-virumaale-tahendaks-kvaliteedilangust/ "Endine rektor: akadeemia kolimine Virumaale tähendaks kvaliteedilangust"] Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)</ref>

* [[Sisejulgeoleku Instituut]] <ref name="kodulehekülg" />

Sisekaitseakadeemia valmistab ette spetsialiste [[sisejulgeolek]]uasutustele nii kutse-, kõrg- kui ka magistrihariduse tasemel. <ref name="kodulehekülg" /> Sisekaitseakadeemias on [[kolledž]]ite juures olnud mitmeid erinevaid õppesuundi (näiteks [[1996]]. aastal alustati [[rahvastikukorraldus]]e õppesuunaga). <ref name="Riigikaitse" />

* [[Päästekolledž]] <ref name="kodulehekülg"> Sisekaitseakadeemia kodulehekülg [http://sisekaitse.ee/ska/] (vaadatud 08.02.2012)</ref>

Kuna Sisekaitse Akadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni [[1998]]. aastani, kui akadeemia [[kaitseväekolledž]]i ja [[Kaitseväe Väljaõppekeskus]]e liitmisel [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] moodustati, koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sellele ajaperioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega [[Eesti Kaitsevägi | Eesti kaitseväes]] ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks. <ref name="aastat" />

Sisekaitseakadeemias õpib hetkel ligi poolteist tuhat õpilast.tudengit Nüüdseksja nüüdseks möödub Sisekaitseakadeemia tudengite õpiaeg aga nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit tudengite päralt on [[ühiselamu]]d. E-õppeLisaks võimalusedõppekavadele onpannakse kõigileõppetöös avatud,suurt akadeemiarõhku raamatukogu[[Sisekaitseakadeemia mahutabkeelekeskus| kavõõrkeeltele]] sajapealise tudengitehulgaja ning asubkasutama innustatakse[[WiFiSisekaitseakadeemia spordikeskus|spordikeskus]] levialast. PäästeerialadeSamuti tudengidon saavad harjutadavõimalik külastada[[simulaatorSisekaitseakadeemia raamatukogu| akadeemia raamatukogu]]il, mis on Eestiheal kõrgkoolidetasemel õppevahenditeerialaraamatukogu. seasKooli kindlastiõppurite ükshuve kalleimaidesindab jaaga moodsamaidaktiivselt [[Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus| üliõpilasesindus]].{{lisa viide}}<ref name="kodulehekülg" />

Muutunud on ka akadeemia välissuhete iseloom - kui varem tulid väliskülalised akadeemiasse uudishimust ning abipakkumisega, siis üha rohkem välikoostööpartnereilt tulnud koostöö- ning abisaamissoove. <ref name="aastat" /> Viimastel aastatel on Sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele [[Gruusia]], [[Ukraina]], [[Tadžikistan]]i ja [[Moldova]] spetsialistide täiendkoolitusele.{{lisa viide}}Samuti on koolil [[Ameerika Ühendriigid| Ameerika Ühendriikides]] head suhted [[Virginia Militaarinstituut|Virginia Militaarinstituudi]] ja Florida [[St Petersburgi kolledž]]iga. Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus [[Briti Nõukogu]]ga, samuti kolleegidega [[Soome]]s, [[Läti]]s jt riikides. <ref name="kodulehekülg" />

Sisekaitseakadeemia[[2005]]. osalebaastal Euroopasai jaSisekaitseakadeemia rahvusvahelistesSocratese erialalistes[[Erasmuse koostöövõrgustikesharta]] liikmeks. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž on [[Euroopa Politseikolledž]]i CEPOL liige.{{lisa viide}}Samuti tehakse koostööd teiste sisejulgeoleku valdkonnas oluliste organisatsioonidega (näiteks FRONTEX, AEPC, EFSCA jne.) <ref name="kodulehekülg" />